Eesti eesmärk eesistumisel on tegeleda e-tervisega

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2020. rakendub riikideülene digiretsepti teenus.
2020. rakendub riikideülene digiretsepti teenus. Illustratsioon: Panther Media/Scanpix

Eesti soovib eesistujamaana tegeleda elektrooniliste terviseandmete riikideülese kasutamise ja rakendamisega. 

Eesti soovib oma eesistumisel tuua Euroopa terviseministrite arutellu küsimuse, kuidas tagada terviseandmete turvaline ja vaba liikumine, kirjutatakse sotsiaalministeeriumi blogis. Terviseandmete turvalisuse ja privaatsuse küsimus ei tähenda aga, et andmeid peaks kaitsma nende kasutamise eest. Eelkõige loodetakse leida lahendusi andmete turvaliseks rakendamiseks.

2017. aastal korraldatud Eurobaromeetri järgi on 70 protsenti Euroopa kodanikest nõus oma terviseandmeid jagama. 65 protsenti neist tervishoiutöötajaga, 21 protsenti uuringuteks avalikule sektorile, 14 protsenti uuringuteks erasektorile ning 5 protsenti kommertskasutusse. Üle poole vastanutest soovib ligipääsu oma terviseandmetele internetis, samas kui digitaalseid andmeid on kasutanud viimase aasta jooksul vaid 18 protsenti vastanutest.

Euroopa liidu liikmesriikides on terviseandmete liikumine reguleeritud erinevalt ning puuduvad ühised piiriülesed lahendused. Selle probleemi lahendamiseks tehakse järgmine samm 2020. aastal, kui rakendub piiriülene digiretsepti teenus. 

Digilahendusi rakendatakse tervishoius kõiki privaatsus- ja turvalisusnõudeid järgides ning enam ei ole küsimuse all turvaline kasutamine, vaid see, kuidas oleks võimalik andmeid kasutada ja kuidas teha riikidevahelist koostööd.

Eesti eesmärk eesistujana on juhtida Euroopa Liidu nõukogu järeldusteni, mis annavad riikideülesed suunitlused e-tervise poliitika kavandamiseks, et kiirendada ja laiendada terviseandmete piiriülest kasutamist. Samas on Eestil soov jõuda liikmesriikidega kokkuleppele seitsme kuni üheksa konkreetse digiprojekti algatuse osas, mis on vaja ellu viia ja rahastada.

Viimati käsitlesid terviseministrid e-tervise teemasid poliitilisel tasandil 2009. aastal, kui Rootsi eesistumisel pandi alus liikmesriikide ühistegevusele. Eesti soovib teemas käivitada aktiivset ja tasakaalustatud diskussiooni. Terviseministrid hakkavad e-tervise teemasid arutama juulis mitteametlikul kohtumisel Tallinnas ning oktoobris samuti Tallinnas toimuval kõrgtasemelisel konverentsil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles