Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Millesse suri Põhja-Koreast vabastatud tudeng Otto Warmbier?

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Keskel asub Otto Frederick Warmbier. | FOTO: KYODO/REUTERS

Poolteist aastat Põhja-Koreas vangistuses viibinud USA tudengi Otto Warmbieri täpne surma põhjus on küll praegu teadmata, kuid arstid on käinud välja teooriaid selle kohta, mis võis 22-aastase noormehe elu lõpetada.

Ta võis surra kopsupõletiku, vereklombi või nakkushaiguse ehk infektsiooni tagajärjel, kuid neuroloogide hinnangul polnud tal peaaegu mingisugust lootust taastumiseks, kirjutab nbcnews.com.

Warmbieri perekonna sõnul suri ta esmaspäeva pärastlõunal. See juhtus vaid paar päeva pärast seda, kui noormees naasis teadvuseta seisundis Põhja-Koreast. Tudeng ei saanud rääkida, ta ei näinud midagi ega reageerinud sõnalistele käsklustele, kirjutas CNN. Vanematel oli väga ebamugav oma last niisuguses seisundis näha. Nad olid meeleheitel.

Põhja-Korea ametivõimude teatel oli noormees üle aasta koomas. See juhtus kohe pärast seda, kui ta mõisteti süüdi propagandaplakatite seinalt mahavõtmise eest. Karistusena pidi noormees tegema 15 aastat vanglas rasket füüsilist tööd. Põhja-Korea ametivõimude jutu järgi oli 21-aastane tudeng võtnud unerohu pärast seda, kui ta võitles botulismi ehk raske toidumürgitusega.

Arstid, kes Warmbieri uurisid, ei leidnud enda sõnul mingeid tõendeid botulismi kohta. Botulism võib olla surmav, tavaliselt ei põhjusta see aga ajukahjustust. Warmbieri isa Fred ei usu seda, mis tema pojaga väidetavalt juhtus.

Ameerika Cincinnati ülikooli haigla arstid leidsid, et tal oli ulatuslik ajukahjustus, mille võis põhjustada pikemat aega kestnud hapnikupuudus. Selline hapnikupuudus, mis peataks südametöö.

Mis seisundis noormees oli?

Dr Daniel Kanter ütles eelmisel nädalal, et Warmbieri seisundit saab kirjeldada kõige paremini kui mittereageerivat ärkvelolekut. Ta nentis, et pärast seda seisundit pole jäänud enam palju lootust. Ka dr Lori Shutter lisas, et kui aju on olnud nii kaua, enam kui kolm kuud, hapnikupuuduses, siis pole erilist paranemislootust või vähemalt pole arsti silmad seda sellises olukorras näinud.

Vasakul dr Daniel Kanter. Allikas: Bryan Woolston/Reuters

Dr Shutter selgitas, et mittereageeriv ärkvelolek on modernseim viis kirjeldada püsivat vegetatiivset olekut. Ajutüvi küll hoiab inimese hingamas, ärkamas ja magama minemas, kuid inimesel puudub teadlik ajutegevus.

Ka dr Andrew Naidech lisas, et püsivast vegetatiivsest olekust paranemise tõenäosus on väga väike. Nii dr Naidech kui ka dr Shutter nentisid, et Warmbieri kiire surm näitab, et ta tervis ei olnud hea. Samuti tõdesid arstid, et perekonna otsus Warmbierile mitte süüa ja juua anda, ei olnud tõenäoliselt tema lahkumise põhjus, sest inimene ei sure veepuudusesse kõigest paari päevaga. Arstid mõistsid vanemate otsust, sest noormehe prognoos oli väga kehv.

Dr Naidechi hinnangul viitab nii kiire surm sellele, et teda võidi mõjutada meditsiiniliste vahenditega. Dr Shutter spekuleeris, kuidas perekond sai teada, et noormees oli sellises seisundis pikemat aega, ning võis hakata seepeale mõtlema poja elukvaliteedile.

Kui tal oli kopsupõletik, vereringe- või kuseteedeinfektsioon, siis võis perekond paluda talle antibiootikume mitte anda. Kopsupõletik oli noormehe puhul võimalik, sest inimesed, kes on nn mitteärkvel, võivad tõmmata oma sülje kopsudesse, kus see võib põhjustada infektsiooni. Tõsised kuseteede infektsioonid võivad tulla sellest, kui kasutatakse pikka aega kateetrit. Dr Shutteri spekulatsiooni kohaselt ei pruukinud vanemad oma lapsele sellist elu soovida.

Dr Daniel Laskowitz arvas, et võis juhtuda midagi erakorralist, näiteks kopsuemboolia ehk kopsuveresoonte ummistumine emboliga. Dr Laskowitz küsiski, miks suri noormees nüüd ja järsku, kuigi ta oli olnud 15 kuud püsivas vegetatiivses olekus. Tema teooriate järgi oli kaks võimalust: infektsioon või vereklomp.

Tema sõnul võivad sellises seisundis, kus inimene on pikka aega liikumatu, tekkida vereklombid ja sel juhul võivad tagajärjed olla kiired ja katastroofilised. Ta ütles, et pikk lennureis Põhja-Koreast Ohiosse võis vereklombi tekke tõenäosust veelgi suurendada.

Laskowitz tõdes, et olenemata sellest, millesse noormees täpselt suri, oli see tingitud sellest, kuidas temaga Põhja-Koreas käituti. Ta lisas, et on mingil määral võimalik, et tal võis olla botulism ja talle anti unerohtu siis, kui ta oli juba mürgituse tõttu halvatud ning see võis viia hingamise ja südame seiskumiseni, mis omakorda võis viia ajukahjustuseni.

Mitut Warmbieriga tegelenud meedikut koolitanud dr Shutteri arvates andsid noormeest ravinud meedikud kindlasti endast parima.

Tagasi üles