Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mis juhtub kehaga paanikahoo ajal?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Panther Media/Scanpix

Suurbritannia prints Harry teatas hiljuti, et ta kannatab paanikahäire all. Sagedase paanikahood said alguse tema ema ehk printsess Diana surmast. Mida paanikahäire endast aga kujutab?

Prints Harry sõnul tekivad tal paanikahood enamasti rahvarohketel üritustel. Need toovad endaga kaasa südamepekslemist ja higistamist, kirjutab The Telegraph.

Harry ei ole aga kaugelt ainuke, kellel esinevad sagedased ärevus- ehk paanikahood. Suurbritannia Riikliku Terviseameti (NHS) andmetel kogeb vähemalt üks inimene kümnest aeg-ajalt paanikahoogusid. Paanikahäire all, mis kujutab endast korduvaid ja raskeid paanikahoogusid, kannatab umbes kaks protsenti maailma elanikkonnast.

Mis on paanikahäire?

Paanikahäire korral esinevad korduvad rasked ärevus- ehk paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning on seetõttu inimesele ootamatud ja prognoosimatud, kirjutab tervisenõustamise keskkonnas kliinik.ee Anti Liiv.

Tavaliselt vallandub paanikahoog sellistes kohtades, kus pole mingit ohtu ega muud põhjust ärevuse tekkimiseks ja kus isik ei ole ka erilise tähelepanu all. Paanikahoole ongi iseloomulik, et hirm tekib siis, kui pole reaalset ohtu. Enamasti ei oska inimene paanikahoo põhjust isegi oletada.

Paanikahooga kaasnevad kehalised sümptomid on väga varieeruvad. Tüüpilised on ootamatult algav südamepekslemine, lämbumistunne, peapööritus, värin, higistamine, nõrkustunne jms. Paanikahood kestavad minuteid, harva ka tunde. Nii paanikahoogude sagedus kui ka nende kulg on etteaimamatu.

Paanikahoo ajal tugevneb hirm kuni surmahirmuni, kehalised ilmingud aga sedavõrd, et inimest haarab vastupandamatu soov katkestada käimasolev tegevus ning põgeneda eemale, sõltumata viibimiskohast (nt bussis või suures supermarketi toiduosakonnas). Hoogudevahelisel perioodil on inimene terve, kuid sagedased ja ettearvamata paanikahood põhjustavad hirmu nende kordumise ning sellises olukorras üksinda jäämise ees.

Paanikahäireid diagnoosib ja ravib psühhiaater. Ravi vajavaid paanikahäireid esineb 1,5–3%-l inimestest. Paanikahäired algavad enamasti 20. eluaastates, naistel sagedamini. Paanikahäiretega isikud moodustavad tänapäeval märkimisväärse osa ambulatoorse psühhiaatria patsientidest.

Loe paanikahäire ravimisest lähemalt kliinik.ee-st.

Tagasi üles