Uuring: Eestis tuleks muuta senist HIV testimise korda

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiga vähe mehi on lasknud teha HIV-testi, leiab värske uuring.
Liiga vähe mehi on lasknud teha HIV-testi, leiab värske uuring. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Hiljuti valminud HIV testimise uuringu koostajad soovitavad senisest enam kontrollida mehi, samas tehakse ettepanek vähendada rasedate testimist.

«Rasedaid testitakse vastavalt sotsiaalministri määrusele rasedusega arvele võtmisel ning pärast 30. rasedusnädalat,» selgitas Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadussekretär Kristi Rüütel.

TAI soovitab loobuda teistkordsest testimisest pärast 30. nädalat, sest siis avastatud nakatunute hulk on väga väike. Tegu on sisuliselt naistega, kes on nakkuse saanud raseduse ajal. «Ämmaemand/günekoloog peaksid olema suutnud saavutada naisega juba nii usaldusliku suhte, et vestlusest peaks selguma, kas on vaja uuesti testida või mitte,» lisas Rüütel. Ta lisas, et sama soovituse on Eestile andnud 2014. aastal ka Maailma Terviseorganisatsioon. «Meie andmed kinnitavad, et see on sobilik soovitus. Seejuures tuleb märkida, et WHO analüüsist alates on uute HIV juhtude arv rasedate seas veelgi langenud (2009 – 41; 2014 – 17; 2016 – 9),» lisas ta.

Uuringust selgus ka, et naisi testitakse oluliselt enam kui mehi, samas on naiste osakaal uute HIV juhtude seas 40 protsendi ringis. Seetõttu tuleks senisest oluliselt enam tähelepanu pöörata meeste testimisele, kuna nad tulevad harvem tervishoiuteenuseid saama.

Ka soovitab TAI senisest enam kaaluda vanemate kui 65-aastastele HIV-testi tegemise vajadust ja teha seda eelkõige konkreetsete näidustuste alusel. Aastatel 2012–2015 tehti HIV-test 17 278 inimesele vanuses kuni 66 eluaastat. «Samal perioodil (2012–2015) diagnoositi HIVd 66-aastaste ja vanemate seas vaid 11 juhul, mis teeb positiivsuse määraks ühe testi puhul 0,06 protsenti. Seetõttu soovitab TAI vanemate kui 65-aastaste seas enam kaaluda testimise tegelikku vajadust,» sõnas Rüütel.

Positiivsena toodi välja, et Ida-Virumaal, kus avastatakse kõige enam HIV-juhte rahvastiku arvust lähtuvalt, on testitud patsientide osakaal kõrgeim. Kuid ka seal on testitud alla veerandi tervishoiuteenuseid saanutest.

Perearsti juures testitakse Harjumaal ja Ida-Virumaal vaevalt üks protsent tervishoiuteenuseid saavatest meestest ja naistest. Kuna esmatasand on kõige tõenäolisem koht kokkupuuteks tervishoiuteenustega, tuleks seal TAI hinnangul testimist oluliselt tõhustada.

Ka leiavad uuringu koostajad, et info patsientide varasemast testimisest võiks arstidele paremini kättesaadav olla, et vältida mõttetut korduvtestimist.

«Me oleme need tulemused edastanud sotsiaalministeeriumile ja erialaseltsidele, plaanime teha sügisel ka seminari ning loodame rakenduse osas parimat» lisas teadussekretär.

Terviseameti andmetel uuriti 2016. aastal HIV-nakkuse suhtes ligi 157 000 inimest, mis moodustab 12 protsenti rahvastikust. See näitaja on alates 2000. aastast kahekordistunud. 2016. aastal uuriti HIV suhtes 119 inimest 1000 elaniku kohta, seejuures 65 inimest 1000 elaniku kohta, jättes kõrvale veredoonorid ja rasedad naised. Testitute arv ja osakaal rahvastikus on aasta-aastalt tõusnud, kuid positiivsuse määr (uute HIV-juhtude osakaal kõikidest HIV suhtes uuritutest) on langenud.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus on taolised andmed olemas, on Eestis testimise tase üsna kõrge.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles