Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Galerii: Viplala majas hakkab tööle Eesti üks moodsamaid laboreid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Terviseameti uues majas on kõrvuti Viplala ja Nella Della nõupidamiste ruumidega eriti kõrge ohutustasemega labor, kus saab uurida ohtlikke nakkushaigusi.

«Nakkused ei tunne riigipiire ja kui reisivad inimesed, siis rändavad ka haigused. Sellepärast ongi oluline, et riigil oleks labor, kus teatakse, mida uurida,» rääkis terviseameti asetäitja Jelena Tomasova.

Viplala nime kandvas terviseameti uues hoones on nüüd olemas BSL3 tasemel (biosafety level – toim) labor, kus saab analüüsida harvaesinevaid haigusi, nagu näiteks Siberi katku, koolerat, tulareemiat. Seni on vajaduse korral selliste haiguste analüüsid saadetud Rootsi nakkushaiguste instituuti uuringutele. «Kui on vaja eriti ohtlikke haigusi analüüsida, näiteks ebolat või päris katku, siis seda me siin ei tee,» rääkis Tomasova. Selliste analüüside jaoks on vaja juba neljanda astme tasemel laborit. «Me saame oma laboris need analüüsid pakendada ja valmistada ette transpordiks, aga analüüse tehakse Rootsis,» selgitas Tomasova.

Just labori pool ongi terviseameti inimeste kinnitusel Tallinnas Paldiski maantee ääres asuvas majas kõige olulisem uuendus. Tänu uutele laboriseadmetele on võimalik laiendada patogeenide diagnostikat ehk maakeeli – määrata rohkem baktereid kui seni. «Selline labor on oluline mitte ainult meie (ameti – toim), vaid ka riigi jaoks, sest riigis peab olema labor, mis on valmis reageerima, kui midagi juhtub,» oli Tomasova veendunud.

Kui töötaja peaks laboris kokku puutuma ohtliku ainega, siis saab ta koridori astudes kasutada n-ö hädadušši. Foto Georg Kõrre/Postimees

Uude majja on ka projekteeritud eritsoon, mille kaudu peavad hoonesse sisenema ohtlikust nakkuskoldest tulnud töötajad ning läbima seal ettenähtud puhastusprotseduuri.

Viimaseid päevi terviseameti juhina töötava Tiiu Aro kinnitusel pole neil kunagi olnud nii häid töötingimusi ja nüüdisaegset aparatuuri kui praegu. «Siin ma pean ütlema tänu kunagisele sotsiaalministrile Taavi Rõivasele, kes nägi meie Kotka tänaval olnud laborit ja ütles, et see ei lähe mitte,» rääkis peaaegu 20 aastat ametit juhtinud Aro.

Labor vajab rohkem tööd

Tema hinnangul peaks riik senisest rohkem laborit rahastama. «Kui on selline valmisolekulabor, siis tasemel püsimiseks peaks tal kogu aeg olema tööd,» rääkis Aro. Praegu tuleb terviseametil konkureerida haiglalaboritega, samas on haiglad analüüside tegemisest huvitatud, sest saavad selle eest haigekassalt raha. «Loodame, et see kunagi muutub, aga praegu on meil analüüse vähem kui peaks,» sõnas Aro. «Mõnel pool tehakse jätkuvalt kiirteste, mille väärtuses kahtlevad paljud arstid, ja mõne haiguse puhul, näiteks gripp, on eksimuse võimalus väga suur,» lisas Aro.

Samas tunnistas ta, et ka amet ise pole suutnud piisavalt hästi oma laborivõimekust reklaamida. «Me oleksime pidanud paremini turustdama nii haiglatele kui ka perearstidele, edaspidi reklaamime end tervisekeskustele,» tõdes Aro. Kuna terviseametis on tööl meditsiinitöötajad, siis saavad ka tavalised inimesed tulla soovi korral tasu eest analüüse andma ja saadetud vastus edastatakse soovija perearstile.

Terviseameti uute laborite sisustamine alles käib. / Georg Kõrre/Postimees

Kuigi täna on terviseameti pidulik avamine, siis päris töökorras laborikorrused veel pole. Ameti juhi sõnul hilines kolimine rahapuuduse tõttu. Asutus rendib hoonet Riigi Kinnisvara ASilt (RKAS) ja nende kaudu käis ka kogu projekti finantseerimine. «Kõigepealt osteti ära büroomööbel, kuigi meie soovisime, et alustataks kindlasti laboriseadmetest, sest kontorisse oleks võinud tulla ka vana mööbliga. Aga läks teisiti,» tõdes Aro. Nüüdseks on seadmed soetatud ja käib nende paigaldamine ning laborid hakkavad tööle 5. juulist. «Maja taheti vastu võtta 1. veebruaril ja terve märtsi seisis see tühjalt, sest me ei olnud nõus tulema, tahtsime, et asjad oleksid korras,» sõnas Aro.

Nõupidamisteruumid kannavad raamatutegelaste nimesid. Foto Georg Kõrre/Postimees

Terviseameti majas ringi käies jääb silma, et nõupidamisruumidele on antud tuntud hollandi lastekirjaniku Annie Schmidti «Viplala» raamatu tegelaste nimed. «N-ö VIP-korrusel on Viplala tuba, kus on raadiosidevõimekus operatiivjuhtumiteks, aga kõige suurema koosolekute ruumi nimi on Nella Della,» rääkis Aro. Segadust on sellised nimed juba põhjustanud.

«Meil oli koosolek dr Vinki nimelises ruumis ja ministeeriumirahvas imestas, et kes see dr Vink terviseametis on,» rääkis Aro. Mõte ruumidele just raamatutegelaste nimed anda, sai ta aga arhitektuurikonkursi võitnud töölt, mis kandis just nime Viplala. «Kui meil on nii äge nimi, siis miks kutsuda koosolekuruumi R407, kui seda võib nimetada ka dr Blomi järgi,» sõnas Aro. «Viplala» raamatut terviseameti majas veel pole, nagu ka ploomisuppi. «Ploomisupimasin meil oli, aga see läks katki,» ütles Tiiu Aro naerdes.

Tagasi üles