Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uuringutest selgub, millal nõelravi tõesti töötab

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Elektro-nõelravi | FOTO: Panther Media/Scanpix

Nõelravil võib olla kasulik mõju naiste uurinipidamatusele, kuid ravist pole abi polutsüstiliste munasarjade ravimisel.

Nõelravi ravivõime on vastuoluline teema ja kahes hiljutises uuringus tehti selle kohta erinevaid järeldusi: esimene uuring toetas ravivõimet, teine lükkas selle ümber, kirjutab LiveScience.

Esimene uuring avastas, et naised, kel on uriinipidamatus ja esineb tahtmatut urineerimist aevastamisel, köhimisel, naermisel või trenni tehes, võivad akupunktuurist kasu saada.

Teine uuring, mis vaatles teatud tüüpi viljatusega naisi, väitis, et nõelravi ei suurendanud naiste võimalust last saada.

Dr Josephine Briggs ja David Shurtleff USA täiendava ja integreeriva tervise keskusest kirjutasid uurimustele juhtkirja, kus rääkisid, et need tõid selgust, millal kaaluda nõelravi ja millal mitte.

Praeguseks tehtud uuringud on näidanud, et nõelravist on eelkõige abi subjektiivsete vaevuste, nagu valu, leevendamisel. Inimeste positiivsed ootused ja protseduurist saadud rahuldus aitab paranemisele kaasa. Sellised iidsed praktikad aitavad kahtlemata paljastada keerukaid ühendusi keha ja vaimu vahel.

Mõlemas uuringus kasutasid uurijad nõelravi vaatlemiseks rangelt teaduslikke meetodeid. Esimeses uuringus osales 504 naist, keda vaevas uriinipidamatus: üks osa neist sai elektro-nõelravi, nõelravi koos elektrilise stimulatsiooniga ning teine osa võlts-nõelravi, mida kasutatakse uuringutes, selleks et välistada platseeboefekti mõju. Võlts-nõelravis kasutatakse ebatraditsioonilisi nõelravipunkte ning selle eesmärk on näida kui nõelravi.

Naised läbisid protseduuri kolm korda nädalas kuue nädala jooksul. Uuringu lõpus oli elektro-nõelravi saanud katseisikutel palju vähem uriinilekkeid, võrreldes teise grupiga, kelle uriinipidamatus vähenes väiksemal määral.

Kuigi platseeboefektil on nõelravi uuringutes oma roll, on meetodil kehale ka füsioloogilisi mõjusid. Näiteks võib elektro-nõelravi põhjustada kokkutõmbeid lihastes ja ergutada vaagnalihaseid, mis aitab tugevdada põie-, emaka- ja soolelihaseid.

Uuring pakub välja, et naised, kel esineb uriinipidamatust, võiksid kaaluda koos teiste raviviisidega ka nõelravi. Seda oleks arukas proovida enne, kui otsustada mõne invasiivsema lahenduse, näiteks operatsiooni, kasuks.

Teises uuringus vaatlesid Hiina Heilongjiangi ülikooli teadlased, kuidas nõelravi võiks aidata polütsüstiliste munasarjade sündroomiga naisi. See sündroom on levinud põhjus naiste viljatuseks ja tähendab seda, et munasarjad ei vabasta mentruaaltsükli jooksul munarakku.

Kokku osales uuringus tuhat sama sündroomiga naist, kes jagati nelja kategooriasse. Üks grupp sai nõelravi koos viljakusravimi klomifeeniga, teine grupp võlts-nõelravi koos sama ravimiga, kolmas sai nõelravi ja platseeboravimit ja neljas võlts-nõelravi ja platseeboravimit.

Uuringu ajal, mis kestis 2012.–2015. aastani, sünnitas umbes 200 naist katseisikutest. Nagu ka prognoositi, oli kõrgeim sünnitajate arv naiste seas, kes said viljakusravimit. Lapse said 29 protsenti toimeainega ravimi ja 15 protsenti platseeboravimi võtnutest. Nõelravil viljakuse suurendamisega seost ei leitud.

See leid ei toeta nõelravi viljakusravimina, järeldasid uurijad. Seega ei peaks kaaluma nõelravi aseainena klomifeenravile.

Mõlemad uuringud tehti Hiinas ja avaldati 27. juunil ajakirjas JAMA.

Tagasi üles