Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti haiglad kasutavad ehituses levinud võtet

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kuigi Lääna-Tallinna keskhaiglas tehakse neeruhaigetele hemodialüüsi, ostetakse seda teenust ka sisse. | FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kui ehituses on alltöövõtu tegemine tavaline, siis sama praktika on levinud ka suurhaiglates. Haiglad põhjendavad töö tellimist väljapoolt sellega, et väikse töömahu tõttu pole ise selle teenuse pakkumine põhjendatud.

«Alltöövõttu teevad paljud haiglad, see on tervishoius tavapärane. Ida-Tallinna keskhaiglale (ITK) tehakse allhanget ja ITK ise osutab allhanke korras tervishoiuteenust teistele teenuseosutajatele,» ütles Ida-Tallinna keskhaigla finantsjuht Kersti Reinsalu.

Haiglal on üle kümne alltöövõtu partneri, kes pakuvad uuringute, protseduuride ja laboriteenust. «Väikeste mahtude juures ei ole otstarbekas ITK-l omada kõiki seadmeid ja spetsialiste,» selgitas Reinsalu. Otseselt patsiendi ambulatoorset eriarsti vastuvõttu ei osuta ITK-le praegu ükski alltöövõtja.

Aastatel 2011–2016 ostis ITK nahaarsti teenust sisse dr Marianne Niine Dermatoonkoloogia Kliinikult. Erakliinikult osteti sisse ambulatoorseid dermatoonkoloogi ja üldkirurgia vastuvõtte, ambulatoorseid raviprotseduure ning vajalikke laboratoorseid uuringuid. «Leping sai sõlmitud, kuna haiglas nappis vastavaid spetsialiste,» ütles Ida-Tallinna keskhaigla pressiesindaja Inge Suder.

Alltöövõttu ei osteta kogu ravijuhu mahus, vaid mingis osas – näiteks laboriuuringud, radioloogilised uuringud. Reinsalu kinnitas, et haigekassa leping ei keela alltöövõttu kasutada. Suurhaigla alltöövõtu lepingupartnerite seas on ka teised haiglad nagu Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikum, Lääne-Tallinna keskhaigla jne. Ta lisas, et haiglate võrgustumine on ka sisuliselt alltöövõtu tegemine, samamoodi perearstidele e-konsultatsiooni pakkumine.

Reinsalu sõnul võivad nende töötajad mõne alltöövõtja juures töötada. «Kuid kinnitada, kui palju neid on, me ei saa, kuna me ei kogu infot töötajatelt nende teiste töökohtade kohta,» lisas ta.

Finantsjuhi sõnul on üksikutel ambulatoorsetel erialadel haiglas mõni spetsialist puudu tänu sellele, et haigekassa ostab ka erakapitalil tehtud väikefirmadelt teenust. «Haiglas töötades on arst rohkem hõivatud (valved, statsionaari patsientide, teiste erialade konsultatsioonid, asendused jms) ning seetõttu valivad osad arstid n-ö lihtsama tee ja teevad ainult kellast-kellani vastuvõtte väikefirmas,» rääkis suurhaigla esindaja. Ta tunnistas, et see on pannud haiglad keerulisse olukorda, kuna nemad peavad tagama tervishoiuteenuse ööpäev läbi ja aasta ringi.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kasutab juba aastaid alltöövõttu silmaarsti, taastusravi ja hemodialüüsi teenuste osutamiseks. «Silmaarsti ja hemodialüüsi teenust pakutakse regionaalhaigla ruumides, taastusravi saavad patsiendid Põhja-Eesti Taastusravikeskuses Sõle tn 16,» rääkis regionaalhaigla meditsiiniliste teenistuste direktor Ivi Normet.

Regionaalhaiglal on teenuse osutamise lepingud teatud erialadel Hiiumaa, Rapla, Rakvere ja Läänemaa kohalike haiglatega, et tagada just kohapeal vajalikud arstide vastuvõtud. «Mahud ja lepingutähtajad on erinevad ning vaadatakse üle iga-aastaselt, tulenevalt haigekassa lepingu tegelikest võimalustest,» rääkis Normet.

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH – toim) on kasutanud alltöövõttu hemodialüüsravi puhul. «Alltöövõtu korras tehtud ravijuhud moodustavad umbes 30 protsenti LTKH tehtud hemodialüüsravi juhtudest,» rääkis haigla pressiesindaja Liisa Suba. Ta selgitas, et hemodialüüsravi puhul valib patsient ise, millisesse kabinetti on tal ravi saamiseks mugavaim pöörduda. «Kuid kõikides hemodialüüsikabinettides korraldab raviprotseduure Lääne-Tallinna keskhaigla eriarst, mitte mõne muu asutuse arst,» täpsustas pressiesindaja.

Hemodialüüsravi puhul on haigla sõlminud alltöövõtulepinguid. Üks leping sõlmiti 2013. aastal kolmeks aastaks, eelmisel aastal seda pikendati. Teine leping sõlmiti 2017. aasta aprillis viieks aastaks.

Tartu Ülikooli kliinikumist öeldi, et nemad ei kasuta alltöövõttu.

«Haiglad põhjendavad väljastpoolt teenuste ostmist sooviga osutada teenuseid otstarbekamalt ja inimesele lähemal või selgitavad seda ajutise personalipuudusega (arstide olemasolu konkreetsel erialal),» ütles haigekassa pressiesindaja Kaidi Kasenõmm. Ta selgitas, et haiglad peavad alltöövõtu soovist haigekassat teavitama. «Lepingus kokku lepitud lepingumahtu (ravijuhud) võib teine teenuseosutaja täita osaliselt, kuid lepingupartner peab ka ise teenuseosutamist jätkama,» ütles Kasenõmm. Alltöövõtu kasutamisele esitatav kooskõlastamise nõue ei puuduta üksikuid tugiteenuseid, nt radioloogilist või laboratoorset diagnostikat, üksikuid protseduure vms. «Samuti eeldame, et alltöövõtt on ajutise iseloomuga,» ütles Kasenõmm.

Haigekassa andmetel kasutas mullu alltöövõttu üheksa haiglat ning nad tegid koostööd 19 raviasutusega. «Arvestades osutatavate teenuste spektrit on alltöövõtu/allhanke kasutamine vähene ja kindlaid erialasid esile tõsta ei saa,» ütles Kasenõmm.

Tagasi üles