Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti suitsetamine protsentides: üle poole suitsetajatest soovivad lõpetada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Lõpuks siiski inimene ise see, kes teeb otsuse suitsetamine lõpetada, ühiskonnas valitsevad hoiakud aitavad sellele kaasa. | FOTO: Panther Media/Scanpix

Tervise Arengu Instituudi pakutud statistika näitab, et suitsetamise osakaal väheneb iga aastaga

Eelmisel aastal suitsetas igapäevaselt 31% meestest ja 15,5% naistest, mis on 21 protsenti ühiskonnast. Tervise Arengu Instituudi poolt antud admete kohaselt on suitsetamine langevad trendis ning enamus on mõelnud loobumisele.

Kuidas on mõjutanud inimesi 2007. aastal jõustunud avalikes kohtades suitsetamise keeld?

2008. aastal Tervise Arengu Instituudi korraldatud uuring näitas, et Eesti elanikud olid uue regulatsiooniga üldiselt rahul. Kaks kolmandikku vastajatest oma väljaskäimise harjumusi ei muutnud, rohkem hakkas väljas käima 13 protsenti inimestest.

Kaks kolmandikku toitlustusettevõtetest vastas, et külastatavus ei ole piirangute tõttu ei suurenenud ega vähenenud. Ettevõtjate hinnangul olid nende töötajad suitsetamise piirangutega rahul, kuna töökeskkonnas on õhk puhtam ning parem töötada (79 protsenti vastanutest). Kahe kolmandiku ettevõtjate arvates olid nende kliendid suitsetamise piirangutega üldiselt rahul.

Kui paljud on suitsetamisest loobunud?

Pärast suitsetamise piirangu algust mõtles suitsetamisest loobumisele natuke alla poole suitsetajatest. TAI sõnul on suitsetamine Eestis langevas trendis. Iga päev suitsetavate inimeste osakaal täiskasvanud rahvastikus on viimase 10 aasta jooksul vähenenud 6,5 protsenti. Viimase 12 aasta jooksul isegi 11,5 protsenti.

Langustrendi näitab ka 11-15 aastaste kooliõpilaste hulgas 2010. ja 2014. aastal tehtud tervisekäitumise uuringud. Iga päev suitsetavate kooliõpilaste hulk on langenud 2,6 protsenti.

Suitsetamine sõltuvuses haridustasemega

Kõrgharidusega inimesed suitsetavad 9 protsenti ning kesk- ja algharidusega inimesed 37 protsenti. Ka majanduslikult vähemkindlustatud inimesed on altimad suitsetama. Tervise Arengu Instituut ütleb, et sellised „käärid“ haridustaseme järgi on taunitavad ja see näitab, et inimeste teadlikkus tubakatarbimise kahjudest vajab kindlasti veel suurendamist.

Enamik mõtleb loobumisele, suur osa on seda ka proovinud

Uuringute põhjal saab öelda, et suitsetamisest loobumisele on mõelnud 87 protsenti suitsetajatest, sealjuures igapäevastest suitsetajatest 86 protsenti ning juhuslikest suitsetajatest 92 protsenti. Suitsetajatest, kes on mõelnud loobumisele, on 78 protsenti selleks ka midagi juba ette võtnud või proovinud seda saavutada.

Haigestumine on vähenenud

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubakas terviserisk nr 1 südame-veresoonkonnahaigustele (40 protsenti), kroonilisele obstruktiivsele kopsuhaigusele 80 protsenti, pahaloomulistele kasvajatele 30 protsenti juhtudest, sh kopsuvähile 90 protsenti juhtudest. Neist haigustest 40 protsenti on õige tervisekäitumisega ennetatavad.

Viimasel dekaadil on Eestis vähenenud suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, eriti meestel. Vähenenud on ka suremus kopsuvähki. Tervise Arengu Instituudi sõnul on suitsetamise vähenemine selle muutuse juures üks paljudest teguritest.

Passiivse suitsetamise osakaal on vähenenud

Passiivset suitsetamist uuris 2014. aastal sotsiaalministeerium uuringus «Suitsetamine ning sellealased hoiakud» Stabiilselt on langenud suitsuses keskkonnas viibimine, mis on 2016 seisuga töökohas 15 protsenti, ühiskondlikes ruumides 14 protsenti ja kodus 15 protsenti.

Teavitustöö koolis ja kodus

Kuigi toimivaks suitsetamise vähendamise vahendiks peeti 2014. aastal sotsiaalministeeriumi poolt tehtud uuringus teavitustööd ja tubaka aktsiisi tõstmist, siis paljud arvasid, et riigi võimalused suitsetamise vähendamisel on väiksed või et riik ei peakski midagi tegema. Suhtumine algab kodust/vanematest; inimeste endi suhtumine peaks muutuma; igaüks teab ise, mida teeb ja riik ei peaks sekkuma või et riik saaks aidata ainult üleüldise elukvaliteedi tõstmise kaudu (suuremad palgad, vähem sotsiaalseid probleeme).

Suitsetamine pole enam moes

Kokkuvõttes ütleb Tervise Arengu Instituut, et alates 2004. aastast on Eestis suitsetamise levimus olnud langustrendis, mis näitab, et riiklikud meetmed (sh kättesaadavuse ja reklaami piirangud) on kandnud vilja. Kuigi sellekohaseid otseseid võrreldavaid andmeid ei ole, on näha olulist hoiakute muutust nii suitsetamise kui sellega seotud piirangute osas, mida on lihtne märgata meid ümbritsevas keskkonnas, mis on muutunud mittesuitsetajatele oluliselt sõbralikumaks. Võrreldes näiteks alkoholitarvitamist vähendavate piirangutega, ollakse suitsetamise piirangute osas märksa leplikumad ja need ei tekita ühiskonnas enam suuri diskussioone. Ühest küljest on see ilmselt seotud sellega, et tubakatööstuse mõju Eestis ei ole nii tuntav kui see on alkoholitööstuse puhul.

Tagasi üles