Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Noor mees, ära pelga arsti!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kondoomide kasutamise teadlikkus on noorte seas väga hea, aga praktikas kasutamine võiks olla parem. | FOTO: Panther Media / Scanpix / Sergejs Rahunoks

Kui juba üsna noortele tüdrukutele tavatsetakse rääkida naistearsti juures käimisest, siis noormeeste teadlikkus meestearstist on väike: näiteks rasedusest hoidumise kohta küsivad alla 29-aastased naised nõu peamiselt arstilt, sama vanad mehed aga pigem apteegist, poest või internetist.

«Naiste teadlikkus ongi palju kõrgem ja meeste teadlikkus madal,» kinnitas seksuaaltervise nõuandla juhataja, üldarst Nele-Triin Lott.

Kaua Tartu seksuaaltervise kliiniku noorte nõustamiskeskuses töötanud Lott tõi näiteks, et 2016. aastal tehti nõustamiskeskusesse veidi üle 27 700 visiidi, millest kõigest 2200 ehk pisut alla kaheksa protsendi tegid noormehed.

Võib-olla peitub üks põhjus lapsepõlvekodus, ütles seksuaaltervise nõuandla õde Reelika Kiivit. «Mina sain suhteliselt noorena teada, et naised käivad naistearstil, aga seda, et meestele on olemas meestearst ja et tema vastuvõtul peaks käima – ma arvan, et sain seda teada alles keskkoolis,» rääkis Kiivit.

Alles tervishoiukõrgkoolis seletati, et meestel soovitatakse samuti kord kahe aasta jooksul end kontrollimas käia. Hiljem noortenõustajana tööle asudes kuulis Kiivit, et noormeestel tasuks end kontrollida lasta ka siis, kui neil on olnud kaitsmata seksuaalkontakt või on kondoom alt vedanud.

Tea, millal kontrollida

Kaitsmata vahekorra järel arsti poole pöördudes tasub kindlasti teada, et paljudel suguhaigustel on peiteperiood. «Õnnetul kombel tulevad noormehed arsti või nõustaja juurde jutuga, et tal oli eile või üleeile kontakt. See on liiga vara, et sugulisel teel levivate haiguste analüüsi vastus oleks adekvaatne,» õpetas Kiivit.

Lott lisas, et väga sageli juhtub, et nõuküsija räägib kaitsmata vahekorrast, kuid jätab täpsustamata, millal ja kas selle järel tekkis tal kaebusi. «Analüüsid tehakse ära ja nende järgi on kõik on korras. Aga näiteks HIVi kohta adekvaatse vastuse saamiseks tuleks analüüsiga vähemalt kuu aega oodata,» rääkis ta.

Sellepärast on väga tähtis inimeste teadlikkust parandada. «Oluline pole mitte ainult see, et inimesed käiksid end kontrollimas ja saaksid teada, et analüüsi vastus on korras. Oluline on inimest nõustada, sest ükskord ei pruugi vastus enam korras olla, kui inimese käitumine ei muutu,» selgitas Kiivit.

Ta tõi näiteks kondoomist loobumise. «Kui tunned end tervena või su partner ütleb, et on täiesti terve, siis see ei tähenda, et ta tegelikult on terve, sest paljud haigused on sellised, millel ei ole sümptomeid,» lausus õde.

Seksuaaltervise nõuandla juhataja ja üldarst Nele-Triin Lott läbivaatuskabinetis. / Sille Annuk

Nii on meedikutel tulnud mõnikord lohutada tüdrukuid, kes ei mõista, kust nad suguhaiguse said, kuna neil on vaid üks partnerpartner, kes enda sõnul on terve. Siis selgitataksegi, et poiss ei pruukinud haigusest ise teada ja see võib olla pärit näiteks poisi eelmiselt partnerilt või hoopis partneri varasemalt partnerilt. Tihti aga ei olegi võimalik teada saada, kust haigus pärineb, sellest tähtsam on kõigi praeguste partnerite ravi.

Seetõttu tuleks püsisuhtesse astuvatel partneritel enne kondoomist loobumist end suguhaiguste suhtes kontrollida lasta. Kindlasti peaks seejuures mõtlema haiguste peiteperioodile ehk tuleks meenutada, millal oli viimane kaitsmata vahekord ning kas sellest on möödunud piisavalt aega (vähemalt kaks nädalat), et analüüsi vastus oleksid adekvaatne.

Praegu tulevad mehed arsti juurde peamiselt kaebustega, kaitsmata vahekorra järel või partneri soovitusel – näiteks kui viljastumine ei õnnestu ja naine on end juba kontrollida lasknud.

«See ei ole harukordne, kui tüdruk tuleb vastuvõtule, käib kontrollis ära ja ütleb siis, et partneril on ka küsimus. Ta avab telefoni, näitab pilti ja küsib, kas sellele jäädvustatu on normaalne või millega võiks tegemist olla,» rääkis Lott.

Rohkem infot, lihtsam ravi

Suguhaiguste analüüsi ei maksa karta, sest kui haigus on kindlaks tehtud, on võimalik seda ravida. «Arsti juurde tulles ei pea midagi häbenema ja võib julgelt küsida, sest muidu me ei saa ka abiks olla,» julgustas üldarst.

Näiteks tasub arstile mainida oma seksuaalset orientatsiooni, sest sõltuvalt seksuaalpraktikast võib suguhaigus olla hoopis pärakus või kurgukaartel.

Viimastel aastatel on muutunud üha populaarsemaks isetestimine: tervishoiutöötaja annab juhised, aga analüüsi võtab patsient ise. «Kui inimene teab, et analüüs on vaja võtta näiteks pärakust, siis ta saab sellega ise hakkama,» põhjendas Lott.

Meestes tekitab sageli hirmu läbivaatus ja ureetrast analüüsi võtmine (nn ora peenisesse lükkamine). Uuemad analüüsimeetodid võimaldavad aga suguhaigusi tuvastada juba uriinianalüüsist ning õe sõnul hingavad paljud mehed seda kuuldes kergendatult.

Mõnikord on seksuaaltervise probleemid hoopis psühholoogilist laadi ja sel juhul saadetakse abivajaja psühholoogi jutule. Mured võivad olla seotud näiteks soolise identiteedi või seksuaalse orientatsiooniga, samuti ärevuse ja depressiooni, petmise, armukadeduse, fetiši, libiido või pornograafiasõltuvusega.

LISA

Mees meestearstile

Millal peaks arsti juurde minema?

  • Kui ta pole kunagi meestearsti vms spetsialisti vastuvõtul käinud.
  • Täisealiseks saades, näiteks keskkoolieas. See visiit aitab varakult avastada munandivähki, mis esineb pigem just noorematel meestel ja võib olla agressiivne. Kontrollis õpetatakse ise oma munandeid jälgima, et osata märgata ebanormaalseid muutusi.
  • Kaks aastat pärast suguelu algust, kui mees on varem kontrollimata.
  • Kui on oldud elu jooksul vähemalt ühes kaitsmata vahekorras, tasub teha suguhaiguste analüüs.
  • Kui esineb kaebusi või ebatavalisi muutusi suguelunditel.
  • Ka igaks juhuks kontrollis käimine on normaalne ja aitab suurendada teadlikkust oma seksuaaltervise kohta. Seksuaalsus on universaalne ja selle vastu huvi tunda on hea, sest teadlik langetab paremaid otsuseid.

Kuhu pöörduda?

  • 24-aastane ja noorem: leheküljelt amor.ee leiad lähima tasuta noorte nõustamiskeskuse.
  • 25-aastane ja vanem: seksuaaltervise kliinik (www.estl.ee), seksuaaltervise nõuandla (www.stn.ee), meestekliinik (www.kliinikum.ee) või MediTa (www.medita.ee).

LISA

1929-aastaste seksuaalsus 2015. aastal

  • Mehed on sagedamini vahekorras juhupartneritega. Aasta varem oli juhuvahekord olnud 28 protsendil meestest ja 12 protsendil naistest.
  • Nii püsi- kui ka juhupartner oli aasta varem 19 protsendil.
  • Kondoomi kasutas juhuvahekorras 47 protsenti 19–24-aastastest ja 39 protsenti 25–29-aastastest.
  • Seksuaalsel teel levivat nakkust kahtlustades ei võtnud midagi ette 34,9 protsenti, 35,5 protsenti käis günekoloogi, androloogi või uroloogi juures, aga vaid 10 protsenti naha- ja suguhaiguste arsti ja 6 protsenti perearsti juures. Vaid viiendik rääkis oma kahtlusest seksuaalpartneriga.
  • Miks HIV-test on jäänud tegemata? 30,8 protsenti ei tea, kus on võimalik seda teha. 70 protsendil pole aega, 42 protsenti kardab tulemust teada saada ja 22 protsenti kardab veenivere võtmist.
  • Üle viiendiku ei kasutanud kondoomi, sest ei uskunud, et partneril oleks HIV või muu sugulisel teel leviv nakkus.
  • Samast soost partneriga on elu jooksul olnud vahekorras 12 protsenti.

Allikas: tervise arengu instituut

Tagasi üles