Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Professor: rasvumine meid ei tapa

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Professor leiab, et rasvumine ise pole surmav, küll aga on seda kolm tegurit, mida sageli seostatakse rasvumisega. | FOTO: Dominic Lipinski/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Kui üle maailma räägitakse pidevalt rasvumisega seotud kriisist või lausa epideemiast, mis meid tapab, siis ühe professori hinnangul seda ei ole.

«Meie kinnistunud arusaamad kaalust takistavad meid tegemast asju, mis aitaksid inimestel elada tervislikult,» räägib professor Traci Mann oma isiklikust arusaamast BBC videos. Seetõttu soovitab Mann inimestel veel korra järele mõelda ja leiab, et meil ei ole rasvumisega seotud kriisi.

Sotsiaal- ja tervisepsühholoogia professori arusaam on erinev paljude tervishoiutöötajate seisukohtadest. Manni sõnul vihkavad rasvumist uurivad teadlased seda, kui ta toob välja, et nende endi statistika, millest selgub, et rasvumine meid ei tapa.

Enamikul rasvunud inimestest ei ole Manni sõnul lühem eluiga kui mitterasvunud inimestel. Ta lisas, et tegelikult on hoopis alakaalulised selles osas riskirühm. Rasvumine on seotud lühem eluaega vaid siis, kui inimene on väga rasvunud.

Miks siis paljud arvavad, et rasvumine tapab?

Manni sõnul on rasvumine korrelatsioonis kolme teise teguriga, mis võivad tõesti tappa. Tema sõnul on need kolm tegurit: istuv eluviis, väike sissetulek ja ebapiisav meditsiinilise abi saamise võimalus.

Sotsiaal- ja tervisepsühholoogia professori sõnul tugineb nii meditsiiniline kogukond kui ka meedia kindlal eeldusel, et rasvumine on tappev. Mann väidab, et iga tõend, mis näitab vastupidiselt, jäetakse välja.

Professor lisab, et on tõenäoline, et rasvunud inimesed põevad sagedamini diabeeti või südamehaigusi, kuid tema hinnangul peaksid inimesed saama aru kahest põhimõttest. Esiteks tuleks tema arvates mõista rasvumise paradoksi. Tegemist on meditsiinilise hüpoteesiga, et kui rasvunud inimesed saavad need haigused, siis neil on väiksem tõenäosus neisse surra kui mitterasvunud inimestel.

Tee trenni ja saavuta hea vorm, mitte kõhn keha

Teiseks, selleks, et vähendada nende haiguste tekkimise riski, ei pea tegelikult kõhnuma. Selleks tuleb vaid teha trenni ning trenn ei muuda alati inimest kõhnemaks. Küll aga aitab trenn hoiduda haigustest. See tuleb kasuks südamerütmile, vererõhule ja kardiorespiratoorsele võimekusele.

Hiljuti on seatud küsimärgi alla paksu inimese heas füüsilises vormis olemine. Kuid selle arusaama järgi ei asi kaalukaotuses, vaid rohkemas trennis. Mann lisas, et kui inimene tahab teada, kas trennist on tõesti kasu, siis ei ole tema hinnangul mõtet vaadata oma kaalu või mõõtmeid, sest see ei aita.

Ta leiab, et mõttekam on saada teada näiteks oma vererõhu näitajad. Manni arvates on see rasvunud inimestele väga hea uudis, sest rasvunutel on palju lihtsam saada heasse füüsilisse vormi, kui saada kõhnaks inimeseks.

Tagasi üles