Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mille poolest erinevad vaktsiinid?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
On inimesi, kes ei poolda vaktsiine. | FOTO: PantherMedia / Scanpix/ Esben Hansen

Vaktsiine on erinevat tüüpi: elusvaktsiinid, inaktiveeritud vaktsiinid ja komponentvaktsiinid.

Elusvaktsiinid sisaldavad nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kutsuvad esile haiguse eest kaitsva immuunsuse, kirjutab tervisenõustamise keskkond kliinik.ee.

Elusvaktsiinid on näiteks:

  • tuberkuloosivaktsiin;
  • leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiin;
  • suu kaudu manustatav vaktsiin lastehalvatustõve vastu.

Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiinid on täisrakuline läkaköhavaktsiin ja süstitav lastehalvatusevaktsiin.

Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, millest piisab tõhusa immuunsuse tekkeks. Sellised on näiteks rakutu läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kaht kuni viit antigeeni, ja B-viirushepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni, milleks on vastavate nakkustekitajate inaktiveeritud toksiinid.

Lisaks inimeste vaktsiinidele on välja töötatud vaktsiinid eri loomaliikidel esinevate haiguste vastu. Kassi- või koeraomanik peab oma looma vaktsineerima marutõve vastu.

Loe vaktsiini üldist selgitust kliinik.ee-st.

Tagasi üles