/nginx/o/2017/07/12/6885951t1haf28.jpg)
Pikaajaline stress varajases lapsepõlves võib muuta laste aju keemiat ja täiskasvanuna raskendada õppimist või tuua kaasa haigusi.
Stress lapsepõlves võib mõjuda ajule mürgiselt
/nginx/o/2017/07/20/6909691t1hca4d.jpg)
12. juuli 2017, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On teada, et rasketes oludes üles kasvamine võib laste käitumist ja õpivõimet mõjutada, vahendab Medical Press.
Teadlased on aga avastanud, et stress varajases lapsepõlves – alates vaesusest, hülgamisest, vanemate sõltuvushäiretest – võib kahjustada aju ning muid keha süsteeme, mis võivad omakord viia peamiste surma- ja haiguspõhjusteni, nagu infarkt või diabeet, täiskasvanueas.
Verneri varajase õppimise keskuse juhataja doktori Jack Shonkoffi sõnul on uuringutulemused teooria kinnitamiseks paljutõotavad, kuid võtavad aega.
«Toksilise stressi kahjustuse ulatus võib olla samaväärne meningiidi, lastehalvatuse ja läkaköhaga,» ütles doktor Tina Hahn Michiganist, kes püüab lapsevanemaid nõustades toksilist stressi ennetada.
Arvamusi on aga erinevaid. Leidub skeptikuid, nagu Tulane’i ülikooli psühhiaater dr Michael Scheeringa, kes on ekspert lastel PTSD (Posttraumatic stress disorder) ravimises. Scheeringa sõnul on teooriad toksilise stressi kohta nõrgad, sest põhinevad peamiselt vaatlustele, kuidas aju näeb välja pärast traumat.