Perearst Marje Oona: vaktsineerimisvastasus kujuneb kahte moodi

Vaktsineerimisvastaseid pole õnneks väga palju. Foto: Panther Media/Scanpix/Esben Hansen

Perearsti Marje Oona sõnul kujuneb vaktsineerimisvastasus peamiselt seetõttu, et usutakse väärinfot vaktsiinide kohta või ei sobitu see valitud elukutsega.

Postimees kajastas nädala eest, kuidas sotsiaalministeerium ei poolda vaktsineerimise kohustuslikuks muutmist ning panustab ennetusele. Perearsti ja TÜ peremeditsiini õppetooli dotsendi Marje Oona hinnangul pole vaktsineerimisvastaste ümberveenmine teavitustööga võimalik.

Oona sõnul võib vaktsineerimisvastasus välja kujuneda erinevatel põhjustel, kuid kaks olulist suunda on järgmised: vaktsiine hakatakse ekslikult pidama haiguste põhjustajateks või tegeletakse ravitsemise või tervisenõustamisega ning meditsiinile vastandutakse eristumise eesmärgil.

Vaktsiine peetakse ekslikult haigustekitajateks

Oona selgitab, et inimesel endal või tema lapsel võib olla mõni terviseprobleem, mille põhjuseks peetakse vaktsineerimist, kuigi tegelikult põhjuslikku seost ei ole. «Vaktsineerimisel on üks suur «viga» – see ei hoia ära kõiki maailma haigusi, vaid ainult kindlaid nakkushaigusi,» rääkis Oona.  Ta lisas, et eriti, kui tervishoiusüsteemis ollakse mingil põhjusel pettunud mõne muu haiguse või arenguhäire tekkimise tõttu, võib vaktsineerimiste süüdistamine tunduda sobiv.

Ravitsejal ei sobi vaktsineerimist pooldada 

Teine vaktsineerimisvastasuse võimalik põhjus tuleneb Oona sõnul elukutsest. Ta seletab et, kui inimene tegeleb mingil viisil ravitsemise või tervisenõustamisega, on see tema sissetulekuallikas ja eneseteostuse viis. «Et paremini eristuda, vastandutakse meditsiinile, sh vaktsineerimisele,» ütles Oona.

Tema hinnangul võivad need kaks varianti sageli ka koos esineda. Infot saadakse ja jagatakse interneti vahendusel, tõeseks peetakse seda, mis langeb kokku uskumustega. Inimesed ei soovigi infot kriitiliselt hinnata ega analüüsida, lausus Oona.

Uskujaid polegi võimalik ümber veenda

Oona sõnas, et kõik maailmas seni tehtud uuringud on näidanud, et kui inimene on veendunult vaktsineerimisvastane, ei ole teda võimalik nõustamise või infojagamise käigus ümber veenda. «Selliseid inimesi on siiski vähe, 1–2 protsenti elanikkonnast,» lisas ta.

Rohkem on inimesi, kellel internetis leviva info alusel on tekkinud kõhklused ja hirmud, kuid kes ei ole otse vaktsineerimisvastased, sedastas Oona. «Kindlasti oleks vaja rohkem panustada teaduspõhise info levikule, ainult perearstikeskuste töötajate õlgadele ei peaks seda jätma,» ütles Oona ja lisas, et just veebis võiks olla palju rohkem üldsusele hästi arusaadavat, hästi struktureeritud, sisukat ja tõenduspõhist infot. Algus on tehtud, terviseameti veebileht vaktsineeri.ee teataval määral juba koondab vastavat infot, lausus ta.

Ümberveenmine tooks tagurpidise tulemuse

Oona selgitas, et kui mingi hoiak on muutunud inimese minapildi osaks ja/või sellest hoiakust sõltub elatis, siis viib neid hoiakuid vaidlustavate faktide esitamine selleni, et need võivad paradoksaalselt isegi tugevneda (backfire effect). 

Kui tugevad uskumused ei klapi faktidega, siis peale jäävad uskumused, sõnas Oona. Täiendavat tuge uskumustele võidakse tema sõnul leida vandenõuteooriatest. «Seda enam, et internetist võib alati noppida faktina näivaid killukesi, mis toetavad olemasolevat uskumust, ka kõige jaburamat või alusetumat,» ütles Oona.