Paljud arvavad, et päikese tulekuga pole neil vaja enam ühtki vitamiini tarvitada. Kuigi tasakaalustatud ja mitmekülgse toidulauaga inimestel puudub üldjuhul vajadus suvel vitamiine lisaks manustada, siis teatud juhtudel on see siiski soovitatav. Milliseid vitamiine vajab organism suveperioodil enim? Nõu annab Apotheka apteeker Kerli Valge.
D-vitamiin
Paljud inimesed katkestavad suveperioodiks D-vitamiini võtmise, see on aga viga. Tegelikult on erinevad uuringud tõestanud, et meie laiuskaardil vajavad eestlased D-vitamiini lisamanustamist aastaringselt. D-vitamiini vaeguse saab väga lihtsalt kindlaks teha vereproovi abil.
Kõrgeim D-vitamiini vaeguse risk on inimestel, kes tervislikel või muudel põhjustel liiguvad vähe väljas saamata nahale otsest päikest. Riskirühma kuuluvad lapseootel või imetavad emad, aga ka aktiivselt spordiga tegelevad inimesed ning eakad ja liikumispuudega inimesed. Oluline on teada, et vananedes kahaneb D-vitamiini tootmisvõime organismis märkimisväärselt.
D-vitamiini on võimalik saada ka söögiga. Loomset päritolu toiduainetest saadakse vitamiini D3 ehk kolekaltsiferooli – sellisel kujul omastab keha D-vitamiini oluliselt paremini kui taimset päritolu toidust. Headeks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli.
Eestis on viimastel aastatel suurendatud igapäevase D-vitamiini tarbimissoovitusi – täiskasvanutel soovitatakse võtta iga päev 10 mcg (400IU/p – ehk RÜ-d, rahvusvaheline ühik), eakatel ja riskirühma kuuluvatel inimestel 20 mcg (800IU/p) ja enam. Ka apteekides on uuemate D-vitamiini preparaatide üksikannus varasemast suurem – kuni 4000 IU/p. Sellised preparaadid on näiteks Lamberts D-vitamiin või D-vitamiini tilgad kanepiõliga, aga ka Vitamiin D3 Pro Expert kapslid.
Vajalik on teada, et D-vitamiini puuduse korral tuleb manustada vitamiini preparaati suuremates annustes. Vastavalt vereanalüüsi tulemusele saab arst või apteeker soovitada just Teile sobivat D-vitamiini annust, et vitamiini taset tõsta.
A-ja E-vitamiinid
A- ja E-vitamiinid kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest, mille üks põhjustajaid on UV kiirgus. Lisaks sellele kaitsevad A- ja E-vitamiinid rakke ka enneaegse vananemise eest, mida põhjustab samuti liigne UV kiirguse saamine. Peale selle aitab A-vitamiin kaasa naharakkude ja epiteelkoe moodustumisele. Organism vajab A-vitamiini, et võidelda päikese kahjulike mõjude eest. Lisaks aitab see vitamiin kiiremini taastuda päikesepõletusest. Apteegis on saadaval ka A-ja E-vitamiinide komplekspreparaate.
Vitamiine, mis soodustavad ühtlase päevituse teket, tuleb hakata kasutama umbes paar nädalat enne päevitamist.
Inimesed, kes tahavad suvist jumet kauem säilitada, võiksid sügise esimesel poolel mõelda A-vitamiini eelühendi beetakaroteeni peale. See on omal kohal ka sellisel juhul, kui ees ootab soojamaareis. Kapsleid võiks hakata võtma nädal-kaks enne reisi, et valmistada nahk ette päikese käes viibimiseks. Beetakaroteen aitab nahal kiiremini taastuda, vältida liigset kuivamist ning soodustada jume tekkimist ja püsimist. Teisalt on A-vitamiin oluline silmade tervisele ja seda kasutatakse normaalse nägemise hoidmiseks. A-vitamiini leidub näiteks loomamaksas ja kalamaksaõlis.
C-vitamiin
C-vitamiini vajatakse organismi immuunsüsteemi tugevdamiseks, naha ja igemete toetamiseks ning raua imendumiseks. Organism vajab C-vitamiini ka väsimuse ja stressi peletamiseks.
Kui viibid suvel palju päikese käes, võiksid organismis olla korralikud C-vitamiini varud. Seda peaksid lisaks manustama näiteks suitsetajad ja ka rasedad ning imetavad emad. Selle vitamiini vähesusest annab aimu pidev väsimus, valusad liigesed, lisaks võivad haavad ja luumurrud tavalisest aeglasemalt paraneda. C-vitamiini puudus soodustab aneemia kujunemist, sest C vitamiini on vaja raua omastamiseks. C vitamiini on organismi jaoks vaja ka immuunsüsteemi tugevdamiseks. Apteekides on saadaval erinevaid preparaate, valida on tablettide, lahustuvate tablettide, närimistablettide ja pulbri vahel.
Parim aeg C-vitamiinivarude täiendamiseks on just suvine periood, kui nii metsas kui ka aias leidub ohtralt erinevaid marju. Eriti C-vitamiinirohked on mustsõstrad. C-vitamiini leidub kõvasti ka kibuvitsamarjades, astelpajus, aga ka kiivis, värskes kartulis, tomatis, virsikus ja paprikas. Lisaks sisaldavad seda ka erinevad tsitruselised, maasikad, spinat ja brokoli.
Sportlastele magneesium
Magneesium on üks olulisemaid mineraalaineid meie kehas, mõjutades ligi 300 ensüümi tööd. Magneesiumi igapäevane vajadus inimorganismis on küllaltki suur (280-350 mg), kuid võib olla ka suurem. See sõltub oluliselt inimese enda eluviisist, vanusest ja aktiivsusest. Suurenenud magneesiumivajadus on nt lapseootel naistel, imetavatel emadel, aktiivsetel tervisesportlastel ja tippsportlastel aga ka kestva stressi korral ning kiires kasvufaasis lastel.
Magneesiumi saab manustada nii seespidiselt – tablettide, imemistablettide, kihisevate tablettide, kapslite ja pulbrite abil kui ka välispidiselt, määrides nahale magneesiumigeeli või pihustatavaid õlisid. Samuti kiidavad apteegikülastajad magneesiumihelbeid, mida lisatakse vanniveele või millega tehakse jalavanne. Magneesiumiõlisid on erinevaid, mistõttu tasub nende valikul hoolega mõelda, mille jaoks täpsemalt magneesiumi vaja on – kas on probleeme närvilisusega, jalakrampidega või hoopis liigesevaevustega. Magneesiumirikkad toiduained on täisteratooted, pähklid ja seemned, mereannid, lehtsalat, kaunviljad, marjad ja banaanid. Parimad magneesiumi allikad on pruunvetikas ja teised meretaimed (merekapsas, klorella, spirulina, wakame), tofu, erinevad seemned ja kakao. Magneesiumit on ka erinevates mineraalvetes, apteegis on lausa eraldi magneesiumivesi – rohke magneesiumisisalduse tõttu ei tohi seda aga kindlasti korraga ära tarbida.