Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hambaarst Katrin Kallastu murrab müüte: kas keelt pesta või mitte?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Keelt saab puhastada nii hambaharja kui ka spetsiaalse keelepuhastajaga. | FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Hambaarst Katrin Kallastu selgitab, kes ja miks peaksid kasutama hambaniiti, kas keelt on mõtet puhastada ja millal oleks kõige mõttekam hambaid pesta.

Nordic hambakliinikus töötav Kallastu vastab Postimehe terviseportaali üleskutse peale saadetud küsimustele suuhügieenist.

Hambaarst Katrin Kallastu / Erakogu

Miks peab hommikuti hambaid pesema?

Üldiselt on soovitatav pesta hambaid hommikul ja õhtul enne magamaminekut fluoriidi sisaldava hambapastaga ning pehme (poelettidel märgistatud soft) hambaharjaga. Samuti tuleks õhtuti kasutada ka hambaniiti.

Päeval toimub aktiivne süljeeritus, mille koostises olevad ained aitavad hoida hambapindu puhtamana takistades bakterite paljunemist ja kinnitumist hammastele. Öösiti puhkavad koos ülejäänud kehaga ka süljenäärmed ning väheneb sülje hulk, mistõttu saavad bakterid segamatult suuõõnes paljuneda. Hommikune hambapesu eemaldab öösel tekkinud bakterikihi.

Enne või pärast hommikusööki?

Seda, kas hambaid pesta enne või pärast hommikusööki on pikka aega arutatud. On olemas kaks koolkonda: ühed soovitavad pesta hambaid enne hommikusööki, et hävitada kohe öö jooksul tekkinud bakterid ning pärast hommikusööki kasutada närimiskummi või suuloputusvett, et taastada suu normaalne keskkond.

Teised soovitavad hambaid pesta 30 minutit pärast hommikusööki, et süljel oleks aega neutraliseerida suu naturaalne keskkond. Söömise käigus muutub sülje keskkond happelisemaks, mistõttu hakkab hambapinnas toimuma demineraliseerumine ehk mineraalide kadu. Pestes hambaid vahetult pärast söömist hõõrutakse hambaharjaga hambapinnalt hoopis seda tugevdavaid mineraale lahti, nõrgendades seeläbi hamba pinda. Suuresti on see kokkuvõttes inimese mugavuse ning personaalse eelistuse küsimus, peaasi on see, et hambad ka hommikuti puhtaks harjatakse.

Kas hambaniiti peaks kasutama?

Kahjuks on nii, et pelgalt hammaste harjamisega ei ole võimalik kõiki hamba pindu puhastada, eriti just kohti, kus hambad on omavahel kontaktis. See, aga et hammaste vahel on kontakt ei tähenda seda, et sinna vahele ei koguneks toidujääke ja baktereid. Hammaste niiditamine on efektiivne viis, kuidas hammaste harjamisel kättesaamatuks jäänud mikroobid eemaldada. Kui hambakatt jääb hammaste vahele liiga kauaks, siis katt mineraliseerub ning tekib hambakivi, mida ise enam hambaharjaga kodus kätte saada ei ole võimalik ning see vajab professionaalset eemaldamist. Samuti tekitab hambakatt ka salakavalaid hambaauke hammaste vahele.

Millist hambaniiti valida ja mitu korda päevas hambaniiti kasutada?

Niidivalik on personaalne – kõik oleneb sellest, kui tihedas kontaktis hambad omavahel on. Niit peaks olema piisavalt lai, et hambavahed ilusti puhtaks saada, samas mitte nii lai, et niidi hammaste vahele surumiseks peab kasutama liigset jõudu. Laiemate hambavahede korral ei ole hammaste niiditamine tulemuslik ning kasutada tuleks hambavaheharju. Seega tasub valida endale vahend, millega on kõige mugavam antud protseduuri kodus läbi viia. Samuti võib vahendi valikul küsida nõu enda hambaarstilt. Hambaid tuleks niiditada kord päevas, pärast õhtust hambapesu.

Kas lapsed peaksid hambaniiti kasutama?

Kindlasti on hambaniidi kasutamise õpetamine juba lapseeas väga mõistlik. Kui laps saab ilusti hambapesuga hakkama ning käte motoorika on piisavalt arenenud, tasub hakata last harjutama ka hambaid niiditama. Kahjuks on praegusel hetkel praktika näidanud, et korralikku hambapesuga hakkama saavaid lapsi on siiski vähemuses ning esmatähtis on pöörata tähelepanu just sellele. Samuti ei ole mõtet hambaid niiditada perioodil, kui lastel algab piimahammaste vahetumine jäävhammaste vastu, mil hammaste vahel on suured vahed. Seega võib hakata niiditamist juurutama umbes 8-9 aastastel lastel, mil esimesed jäävhambad on lõikunud ning käeline tegevus on selleks protseduuri õppimiseks piisavalt arenenud.

Kas keelt on mõtet hambaharjaga puhastada?

Keelt soovitatakse puhastada sama tihti, kui pestakse hambaid ehk siis kaks korda päevas. Keel on suu kõige bakteririkkam koht ning sageli on halva hingeõhu põhjuseks just seal olevad bakterid. Seega on kindlasti kasulik suuhügieeniprotseduuride käigus pöörata tähelepanu ka oma keelele. Keele puhastamine aitab kaasa nii igemete kui ka hammaste heale tervisele.

Tagasi üles