Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kas häälte kuulmine on normaalne?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kas häälte kuulmine tuleb kasuks või kahjuks, sõltub sellest, kuidas nendel ennast mõjutada lastakse. | FOTO: Phovoi R. / PantherMedia / Scanpix

Häälte kuulmine on halb või hea lähtuvalt sellest, mida nad räägivad.

Uuringu kohaselt on ettekujutatavad hääled peas halvad siis, kui nad käsivad inimesel muuta tema väärtushinnanguid või põhimõtteid, vahendab Medical News Today.

Manchesteri ülikoolis tehtud uuringust selgus, et kuigi enamjaolt on kuuldavad hallutsinatsioonid seotud vaimse tervise probleemidega, näiteks skisofreeniaga, võivad hääli kuulda ka terved inimesed.

Üks uuringu autoritest doktor Filippo Varese ütles, et hääled on halvad vaid siis, kui need viivad inimest endaga konflikti. Kui hääled aitavad saavutada püstitatud eesmärke või ellu viia unistusi, on neil hoopis positiivne mõju.

Reaktsioon häältele määras mõju

Katses osales 40 inimest, kellest 22 said häälte vastu ravi ning 18 ei saanud. Kõik katsealused pidi täitma küsimustikke, milles uuriti, mida hääled neile ütlesid ning missuguseid reaktsioone see nendes tekitas. Ühtlasi pidid nad teada andma, kuivõrd sügavalt hääled nende eesmärkide saavutamist mõjutasid ning kas see oli positiivne või negatiivne.

Selgus, et osaliste enda reaktsioon häältele määras ära selle, kas hääled aitasid või pärssisid neil elus oma eesmärkide saavutamist. Kui hääled olid kooskõlas häältekuulja uskumuste ja eesmärkidega ja ta suhtus häältesse positiivselt, oli ka tulemus positiivne.

Varese’i sõnul koges enamik vaimse tervise probleemidega inimesi, et hääled oli häirivad ja takistasid normaalse elu elamist. Teiste häälte kuuljate hinnangul pigem aitasid hääled vajalikke eesmärke saavutada.

Tulemused  ei muutunud, kui arvesse võeti teised faktorid nagu häälte vaenulikkus ja nende esinemise sagedus.

Häälte ohjeldamine tõstab motivatsiooni

Kõnealune uuring tugines eelmisele uuringule, kus osalesid samad inimesed. Eelnevas uuringus selgus et osalistel, kes püüdsid elu eest hääli ignoreerida või kes reageerisid neile negatiivselt, oli madalam elukvaliteet.

Uuringu tegijate sõnul aitaks negatiivsete reaktsioonidega tegelemisele keskenduv kognitiivne teraapia vähendada stressi, mis patsientidel häälte kuulmisel tekib.

«Eelnevast uuringust selgus, et hääled sekkusid sageli kuulja eesmärkidesse, soovidesse ja püüdlustesse,» ütles doktor Varese.

Tagasi üles