/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2017/07/27/6930841t1ha800.jpg)
Euroopa Komisjoni tervisevoliniku Vytenis Andriukaitise arvates ei piisa alkoholikahjude vähendamisel üksikutest abinõudest, vaid tuleks kasutada koos erinevaid meetmeid, millest mõjuvamateks pidas ta seadusepiiranguid, maksude ja turu reguleerimist ning riikide võrdsustatud aktsiisimakse.
Andriukaitis leiab, et alkoholi maksustamine eri riikides on keeruline, sest Euroopa Liidu liikmesriigid ei saa selles küsimuses kokkuleppele. Kuigi mõned riigid on valmis aktsiisimaksu suurendama, kuid naaberriikidest ostetud odavama alkoholi ja tubaka edasimüümist ei ole võimalik kontrollida, sest üle piiri viimisel lubatavad kogused on väga suured.
1992. aastal võeti Euroopa ühenduses toonase 12 liikmesriigiga vastu direktiiv, kus määrati minimaalne alkoholiaktsiis ning -kogused, mida võib igast riigist isiklikuks kasutuseks kaasa osta. Praeguse seaduse järgi võib Euroopa liidu liikmesriikide vahel transportida kuni 90 liitrit veini, 110 liitrit õlut, 10 liitrit kanget alkoholi (üle 22 protsendi) ja 20 liitrit muid alkohoolseid jooke (alla 22 protsendi).
Aktsiisimaksu tõstmine
Kuna otsus muuta minimaalset aktsiisimaksu nõuab ühehäälsust, siis on Andriukaitise hinnangul vähetõenäoline, et kõik 28 liikmesriiki jõuaks selles osas kokkuleppele. Seetõttu on oluline julgustada liikmesriike tõstma aktsiisimaksu piirkonniti. Näiteks Leedu võttis kõrgema aktsiisimaksu vastu mõned nädalad tagasi, Eesti on sinna poole teel, Rootsis ja Soomes on kõrged aktsiisimaksud.
«Kas te ei ole mures oma avaliku rahakoti pärast?» küsis Andriukaitis. Ta näeb seda tugevusena, kui aktsiisimaksudest tuleb rohkem raha riigi eelarvesse ning ta sooviks, et ka alkoholitööstus ja ettevõtjad üleüldiselt mõistaks, et suurem sotsiaalne kindlus ja kõrgemad maksud parandavad kokkuvõttes inimeste heaolu.
Madalad maksud ei too ühiskonda võrdsust
«Balti riikides on pilt üsna sarnane: 10 protsenti populatsioonist on väga rikkad, sealt edasi langeb inimeste majanduslik tase tugevalt ning 30 protsenti elavad halbades tingimustes,» ütles tervisevolinik. Samas on tema sõnul võimatu saada sotsiaalset kindlust ja madalaid makse. 20 aastat tagasi otsustati, et konkureerimaks Skandinaavia maadega, valisid Balti riigid madalaimad maksud. «Nüüd näeme suurt sotsiaalset eksperimenti – kumb riik on võrdsem, Rootsi või Eesti?» sõnas Andriukaitis.
90ndatest tänaseni ulatuva kogemuse põhjal saab ta väita, et Soome või Rootsi ühiskonnas valitseb suurem sotsiaalne võrdsus kui Eestis, Lätis ja Leedus. «Tõsiasi on see, et vähem sotsiaalset progressi ühiskonnas toob kaasa vähem solidaarsust, vähem võrdsust ja vähem võimalusi ning muidugi on alati ettevõtjaid, palju rikkaid inimesi, palju äri, eriti musta äri, kes on sellele vastu,» rääkis Andriukaitis.
Haridus üksi ei päästa
Miks Euroopas tarvitatakse rohkem alkoholi kui mujal? Tervisevoliniku hinnangul tuleb see mitme eri faktori koosmõjul, mistõttu ei saada alkoholi tarvitamise vähendamist edu, kui eraldada üks faktor.
Andriukaitis tõi näite, kuidas alkoholitööstus pakub alkoholitarbimise vähendamiseks välja inimeste harimise. Mis on tema hinnangul tegelikult ettekääne, mis aitab tööstustel aega võita ja samal ajal alkoholimüügist tulu teenida.
Tervisevoliniku sõnul ei ole see tegelikult eraldiseisvana efektiivne meetod ja selleks, et midagi muuta, on vaja kasutada erinevaid riiklikke vahendeid: aktsiisimaksu, reklaami ja turuprobleemide reguleerimist, nagu alkoholi müümisaega, müümiskohti (näiteks bensiinijaamas alkoholi müümist) või ostmisvanust.
Alkoholitööstusele sellised muudatused ei meeldi, sõnas Andriukaitis. Tema sõnul soovitavad nad pigem «vastutustundlikku tarbimist» (responsible drinking). Andriukaitise jaoks ei ole sellist terminit olemas ning on oluline teada, et see levinud väljend on varjatud viis, kuidas inimesi alkoholi jooma julgustada.
Kuhu jäi alkoholi toitumisinfo?
Eelmine Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament andsid 2011. aastal välja seaduse, et kõikidel toitudel peavad olema peal sildid, mis sisaldavad toidu kilokaloreid ja muud toitumisinformatsiooni, kuid alkohol otsustati kohustuslikust sildistamisest välja jätta. Ettekäändeks toodi, et see on kulukas.
Parlament otsustas teha alkoholile erandi ning Euroopa Nõukogu nõustus, kuid palus koostada komisjonil uuringu, mis näitaks, et sellisel erandil ei ole mingisugust alust. Andriukaitise sõnul näitas uuring, et 75 protsenti inimestest tahavad saada alkoholi koostisosade kohta informatsiooni.
Kauaoodatud raport saadeti hiljuti nii nõukogusse kui ka parlamenti. Nüüd oodatakse alkoholitööstuses ühe aasta jooksul, 2018. aasta suveks nägemust sellest, kuidas toiduinformatsioon alkoholile laiendatakse. Andriukaitis oli arvamusel, et tööstus pakub välja endale kasuliku lahenduse ning on võimalik, et neil tuleb järgmisel aastal tööstuse pakkumine tagasi lükata ja paluda seda parandada.