Kuidas päikesekreemi õigesti kasutada?

Foto: Shutterstock

Hiliskevadised ilmad ja päikesepaiste tekitavad küll rõõmu, kuid ei tohi unustada, et UV-kiirguse üledoos mõjub nahale kahjulikult. Apotheka proviisor Catri Valner annab nõu, kuidas valida päikesekaitsekreemi ja seda õigesti ka nahale kanda.

Päike on eluks hädavajalik, kuid liigne päikese käes viibimine võib kahjustada nahka ja silmi ning tuua kaasa immuunsüsteemi probleeme. Samas sünteesib nahk ultraviolettkiirguse toimel D-vitamiini, mis tagab immuunsüsteemi normaalse toimimise, luukoe arengu, vere hüübimise, südamelihase ja närvikoe töö. Nii et päikest tasub nautida, ent samas tuleb end ka päikese negatiivsete mõjude eest kaitsta.

1. Milliseid erinevaid päikesekaitsevahendeid leiab apteegist?

Kogu apteegikosmeetika töötatakse välja koostöös nahaarstide, allergoloogide ja eriarstidega, see kehtib ka päikesekaitsevahendite kohta. Tooteid katsetatakse ja analüüsitakse regulaarselt, laborites käib pidev arendustöö. Kliinilised uuringud tõestavad ja kinnitavad toodete toimet ja ohutust.

Apteegikosmeetika sarjade päikesekaitsetoodetes kasutatavad lisaained on värvusetud, lõhnatud, ei ärrita nahka ega tekita allergilisi reaktsioone. Samuti peavad nad sobima teiste abi- ja toimeainetega. Kasutatavad lisaained ei tohi muuta naha loomulikke omadusi (pH-d, niiskusesisaldust) ja neil ei tohi olla ennustamatut toimet. Aine peab olema heade kosmeetiliste omadustega: meeldiv, mugav, mittemääriv ja kergesti eemaldatav.

Päikesekaitsevahendeid on apteegis erinevaid – kreemide, õlide, päikesekaitsepulkade, huulepulkade ja ihupiimade kõrvalt leiab ka erinevaid spreisid, mis on oma koostise poolest üha uuenduslikumad – olgu tegemist siis matistava efektiga või hoopis spetsiaalselt tundlikule nahale mõeldud tootega.

Eelkõige tuleb aga toodet valides mõelda ikkagi päikesekaitsefaktorile – SPF võiks ka Eestis olla vähemalt 30, näol ja lastel kasutamiseks on aga mõistlik kasutada SPF 50. Lisaks on apteegis muidugi päevitusjärgselt kasutatavad tooted – aaloegeelid ja –kehaspreid ning muud päevitamisjärgsed losjoonid.

2. Kuidas kasutada päikesekaitsevahendeid?

Enamikke päikesekaitsekreeme tuleb ühtlaselt ja õrnalt masseerides nahale kanda 15–30 minutit enne väljaminekut. Kindlasti ei tohi unustada kõrvu, huuli ja jalalabasid. Kuid ühekordne kasutamine ei aita – kreemitamise protseduuri tuleb korrata vähemalt kahe tunni järel võis siis vahetult pärast ujumist ja tugevat higistamist.

Erinevad uuringud on tõestanud, et põletus saadakse tihtipeale ka sellepärast, et kehale määritakse liiga õhuke kiht kaitsekreemi. Täiskasvanud inimese kogu keha katmiseks kulub keskmiselt 45g ehk vähemalt kolm supilusikatäit päikesekreemi. Üldiselt tuleb lähtuda põhimõttest, et pigem kanda nahale rohkem päikesekreemi kui vähe.

On vale arvata, et päikesekreemi tõttu ei ole võimalik saavutada soovitud jumet. Vastupidi – päikesekreem muudab päevituse ühtlasemaks ja pikaaegsemaks. Kreem aitab melaniinil jaguneda ühtlasemalt ning vältida allergiate, pigmendilaikude, kortsude ja päikeseplekkide teket.

3. Kui kaua päevitada?

Üldiselt ei soovitata otsese päikese käes viibida päeval kella 12 ja 16 vahel ja mitte kauem kui 30 minutit. Päikese käes tasub kasutada Smartsun käepaela, mis näitab saadud päikesekiirguse kogust ning annab aimu, millal on õige aeg päikesekreemi lisada või üldse päikese käest ära tulla.

Sobiva päiksekaitsevahendi leidmiseks tasub Apothekas läbi teha nahadiagnostika protseduur, mille käigus mõõdetakse ka naha pigmentatsiooni ehk melaniinisisaldust. Melaniin annab nahale pigmendi ehk värvuse, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse eest. Melaniini näidu teadmine aitab valida sobiva kaitsefaktoriga päikesekaitsetoote.

4. Kuidas päevitada tundliku nahaga?

Võimalusi on mitmeid olenevalt sellest, milles avaldub naha tundlikkus. Näiteks aknele kalduva naha korral on päiksekaitsevahendi kasutamine ülitähtis hilisemate pigmendilaikude ennetamisel. Valida võiks hüpoallergiline ja mittekomedogeenne toode. Proovida tasub näiteks BioNike Acteen Sun päikesekaitsekreem-geeli SPF 30, millel kerge ja kiirelt imenduv tekstuur tagab ühtlase ja laia toimespektriga kaitse (UVA-UVB) koos vananemisvastase kaitsega ning aitab reguleerida rasueritust. Heaks valikuks on ka Avene Clenanance päikesekaitseemulsioon SPF 30, mis on mõeldud rasusele ja akne kalduvusega tundlikule näonahale. Eriti soovitatakse seda kergesti põlevale ja kuperoosa kalduvusega nahale. Tundlikule ja päikesekiirgust mitte taluvale nahale sobib Babe päikesekaitse sprei SPF 50, mis sobib ka nendele inimestele, kellel on päikesetalumatus ehk allergia. Piimjas sprei hoiab ja kaitseb nahka päikesepõletuse ja fotovananemise eest, seejuures rahustades ja pehmendades nahka. Päikeseallergia korral sobib kasutamiseks ka Eucerin Sun päikeseallergiat ennetav kreem-geel SPF 50 ning La Roche-Posay päikesekaitsesprei, mis vähendavad mõlemad nahaärrituse ohtu. Vichy IS päevitumist soodustav päikesesprei muudab loomuliku ja ühtlase päevituse saamiseks kiireks ja lihtsaks, tagades samas tõhusa kaitse UVB ja UVA kiirguse eest.

5. Millist päikesekaitsekreemi peaksid lapsed kasutama?

Alla 1-aastaseid lapsi ei soovitata päikese käes hoida. Vanemad lapsed peaksid kasutama tugeva filtriga päevitustoodet (vähemalt SPF 30) ning olema lisaks kaitstud puuvillase riidega. Oluline on mõista, et lapse nahk on täiskasvanu omast oluliselt õrnem. Ent just nemad veedavad suvel suurema osa ajast õues, rannas olles aga vees või liivaga mängides. Sellepärast peaksid lapsed kasutama kindlasti kõrge päikesekaitsefaktoriga kreeme, mis on mõeldud just nende nahale. Valida saab BioNike, Babe, Avene, Eucerini, La Roche-Posay ja Sebamedi tootevalikust, kus on ka spetsiaalselt laste õrna naha kaitseks välja töötatud päikesekreemid.

Nüüd on olemas ka liiva hülgava koostisega päikesekaitsetooteid (Vichy IS liiva hülgav laste päikesekaitsesprei SPF50), mida kasutades ei kleepu liiv nahale – nii on enesetunne parem ja vähenevad ka liivast tingitud nahaärritused, samuti ei saa liiva tõttu päikesekaitsekreem kehalt maha hõõrduda.

Teine põnevam toode on aga La Roche-Posay uue tehnoloogiaga geeljas päikesekaitsekreem lastele, mida võib peale kanda nii kuivale kui ka märjale nahale.

6. Mida tuleks teha päikesepõletuse korral?

Päikesepõletuse või selle kahtluse korral tuleks viivitamatult päikese käest ära tulla ja juua rohkelt vett, jahutada nahka korduvalt jaheda veega, külma vee mähistega või külmakoti abil. Jahutamiseks sobivad ka spetsiaalsed põletusvastased geelid – nt BurnJel Gel, mis nahka jahutades vähendavad ka valu ja turset. Burnjel sobib esmaabiks kõikide põletuste korral. Juhul, kui valu segab uinumist, võib kasutada valuvaigisteid.

Kergema põletuse korral on kindla peale minek aaloegeel, abi on ka spetsiaalsetest päevitamisjärgsetest vahenditest.

Kindlasti ei tohi kuumavale põletikulisele nahale määrida hapukoort – see võib küll jahutavalt mõjuda, kuid oma rasvasuse ja nahapoore ummistava toime tõttu teeb ta rohkem kahju kui kasu. Kui naha pinnale tekib rasvane kiht, ei pääse kuumus välja ja läheb edasi sügavamatele kudedesse. Seetõttu ei sobi päikesepõletuse esmaabiks ehk kuumaval nahal kasutamiseks ka pantenool, õli, vaseliin, beebiõli, rasvased kreemid või muud vahendid, mis takistavad kuumuse alanemist ja seetõttu pigem soodustavad nahakahjustuse süvenemist. Samuti ei sobi viinaga määrimine, mis kuivatab juba niigi niiskust kaotanud nahka.

Paranemise ajal on soovitatav nahka iga päev niisutada ning päikesepõletusele järgnevatel päevadel vältida päevitamist, et nahal oleks aega kosuda. Põletus peaks tavapäraselt kaduma 3-5 päevaga.

Päikesepõletuse vältimiseks tuleb päevitada mõõdukalt ning üle 20 minuti päikese käes viibimise korral kasutada vähemalt 30 SPF päikesekreeme või -geele ning kaitsvaid rõivaid. Palava ilmaga ja päevitades on päikesepiste vältimiseks kindlasti vaja tavapärasest rohkem vett juua.

7. Millist päikesekaitset vajab nägu?

Nägu vajab kindlasti tugevamat päikesekaitset kui ülejäänud kehaosad. Kindlasti võiks näole kanda spetsiaalselt selle jaoks loodud ning kõrge päikesekaitsefaktoriga päikesekreemi. Näiteks spetsiaalselt näole on mõeldud Eucerin sun geel-kreem näole ja Eucerini päikesekaitseemulsioon näole, Isisparhma Radiance näokreem, La Roche Posay päikesekaitseemulsioon näole, Vichy matistav päikesekaitsekreem näole ja õlivaba Babe päikesekaitsekreem, mis sobib ka kuivale nahale.

Väga paljudel on probleeme ka pigmendilaikudega. Seda aitavad ennetada näokreemid, millel on SPF50 ja spetsiaalselt pigmendiaikude ennetamiseks mõeldud kreemid. Näiteks White&Beauty päevakreem, mis pleegitab ha ühtlustab ebaühtlase pigmendi ja tumedate pigmendilaikudega nahka.

Intensiivse päikesega ei tohi unustada ka huuli. Huulepalsamit ostes tuleb jälgida, et sellel oleks kindlasti vähemalt SPF25+. Näiteks Blistex huulepalsam protect plus SPF30 ja e-vitamiiniga rikastatud Sebamed huulepalsam pakuvad huultele küllaldast kaitset.

9 soovitust ohutuks päevitamiseks:

• Päike on kõige intensiivsem kella üheteistkümnest neljani – väldi sel ajal intensiivse päikese käes olemist
• Kasuta päikesekaitsekreemi iga päev
• Kasutades UV-käepaela, millelt lihtsa värvimuutuse abil näha, millal tekib päikesepõletuse oht
• Väldi päikesepõletust ja solaariume
• Kaitse end riiete, mütsi ja korralike päikeseprillidega
• Päikesekreemide säilivusaeg on 6-12 kuud, rohkem kui aasta avatud olnud kreem tuleks ohutuse mõttes minema visata
• Kontrolli regulaarselt oma nahka ja sünnimärke ning lase vähemalt üks kord aastas arstil enda nahk ja sünnimärgid üle vaadata
• Kui nahk hakkab sügelema või kipitama kohe pärast kreemi nahale panemist, on tegu lihtsalt ärritusega – allergia lööb välja alles mõne aja pärast. Proovi erinevaid tundlikule nahale mõeldud päikesekreeme kuni leiad endale sobiva.
• Kasuta vähemalt SPF30 faktoriga kreemi, kui nahk on väga tundlik, siis veel suurema faktoriga.