Viljandi järves suplejate sügelushaigust põhjustab imiuss (1)

Karin Kivipõld
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem arvati, et Viljandi järves võivad suplejatel sügelust põhjustada sinivetikad.
Varem arvati, et Viljandi järves võivad suplejatel sügelust põhjustada sinivetikad. Foto: Kamilla Selina Lepik / Scanpix

Eesti Maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatel tekitada sügelustunnet või punetust.

Kuigi varem on Viljandi järves taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjustajateks on pigem parasiitide suur osakaal.

Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott ütles, et maaülikooli limnoloogiakeskuse teadlased on korduvalt kahtlustanud, et suplejate sügelushaigust põhjustab imiuss, kelle vastsed ehk tserkaarid üritavad naha kaudu organismi tungida.

Imiuss pärineb parasiitperekonnast

Oti sõnul leidsid teadlased 26. juulil 2017 kogutud proovidest palju tserkaare, kes on ilmselt parasiitperekonna Trichobilharzia vastsed.

Ott selgitas, et tserkaarid on umbes 600–900 mikromeetrit pikad ehk palja silmaga vaevu märgatavad. Neil on spetsiaalne «tööriist» peremehesse tungimiseks, iminapp ja valgustundlikud silmtäpid. Vees aitab neil kiiresti liikuda kaheharuline saba. Tserkaare meelitab ründama vee võnkumine, potentsiaalse ohvri vari ja viimaselt erituvad rasvained. 

Ott selgitas, et viimase nädala soojad ilmad on parasiite aktiveerinud, sest veetemperatuur on paljudes seisuveekogudes üle 20 kraadi.

Lindude toitmine hõlbustab imiusside levikut

«Need loomad parasiteerivad tegelikult veelindudes ja vaheperemeheks on meil üsna tavalised teod, näiteks mudakuked. Viljandis võiski arvata, et ujula neile sobib. Seal on ohtralt nii parte kui ka tigusid, linde meelitavad ligi ka inimesed, kes neid söödavad,» ütles Ott.

Inimese nahas hukkub tserkaar teadlaste hinnangul kiiresti, sest inimene pole talle õige peremees. Tema «külastamisest» jäävad järgi punased täpid või kuplad – ehk tserkaalne dermatiit – mis paranevad suhteliselt kiiresti.

Peale Viljandi järve on sarnastest juhtumitest aastate jooksul teatatud ka mujal, näiteks Vaskjala veehoidlas ning Võrtsjärve kalda sissevooludes. Parasiidid on tõenäoliselt laialt levinud veelindude rände tõttu.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles