Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Uue südame saanud mehe arstid: siirdamine oli tema jaoks ainuke variant

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal võttis selle, et ka eestlastele oleks võimalik südameid siirdada oma südameasjaks juba 2009. aastal. | FOTO: Erik Prozes / Postimees

Juulis siirati 54-aastasele südamepuudulikkusega Eestit pärit mehele neljanda eestlasena Soomes süda ning eile toodi ta tagasi koju.

Varem puudusid kardiokirurgi Günter Taali sõnul lõppfaasis südamepuudulikkusega haigete ravimiseks vahendid. «See oli kõva läbirääkimine, et südamepumpasi saada,» ütles ta. Üks pump maksab 122 000 eurot. | FOTO: Erik Prozes / Postimees

Koos Soome meedikutega lõikusel osalenud Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) arstide, kardiokirurgi Günter Taali ja kardioloogi Pentti Põdra hinnangul on operatsioonijärgne periood kulgenud ootuspäraselt.

«Väga raske on öelda, kui kaua oleks patsient suutnud uue südameta elada,» rääkis Põder. Arstide kinnitusel on maailmas nüüdseks südamepumbaga elatud maksimaalselt kaheksa aastat.

Mees ise taastub alles ega ole valmis sel teemal vestlema. Tal diagnoositi südamepuudulikkus esmakordselt kaks aastat tagasi ning haigus oli juba siis jõudnud lõppstaadiumisse, südamepuudulikkust põhjustas isheemiatõbi. «Selle haige jaoks oli siirdamine ainuke variant,» lisas Taal.

Kardiokirurgi sõnul pole patsiendil pärast siirdamist enam küljes südamepumbaga kaasas käivaid akusid ega juhet. «Talle jääb vaid arm ja immuunsust mahasuruvad rohud. Patsient võib teha sporti ja elab üldiselt edasi nagu tavaline inimene,» lausus ta.

Esimene aasta on kõige ohtlikum

Põder lisas, et täielikule taastumisele kulub kolm kuni kuus kuud. Mõlema arsti sõnul peab patsient rangelt jälgima regulaarselt rohtude võtmist; samas on ravimitel ka kõrvaltoimed. Lisaks peab patsient peab käima kontrollis, et vältida doonororgani äratõukereaktsiooni.

Kõige ohtlikum on esimene aasta, kuid ISHLTi ehk International Society for Heart and Lung Transplantationi andmetel elab üle kümne aasta juba 50 protsenti patsientidest. Taal nentis, et Helsingis on tulemused paremad ja kõige kauem on elatud siirdatud südamega 25 aastat.

Kardiokirurg selgitas, et kuna haiguse tõttu oli patsiendi vereringe kehv, pandi talle aasta eest südamepump, mis aitas operatsiooniks kosuda. Kui mehe kopsuarteri rõhk langes, sai temast sobiv kandidaat siirdamiseks.

Siirdamisoperatsiooni ei peeta Taali hinnangul väga keeruliseks lõikuseks: väga oluline on õige ajastus. «Palju rohkem võttis aega, et pump kätte saada ja siis süda kätte saada, kui uus süda sisse asetada,» lausus ta.

Lisaks tõi kardiokirurg operatsiooni keeruka osana välja kehaväliselt vereringelt maha tulemise.

Pigem võib tema sõnul südamesiirdamist pidada harukordseks, sest seda vajavad eestlased kõige vähem. Märksa enam tehakse neeru-, maksa- ja kopsusiirdamisi.

«Eks harvaesineva lõikusega kaasneb ikka põnevus, aga oleme palju aastaid seda tööd harjutanud. Iseenda ja oma närvisüsteemi tundma õppimine on üks kunst selle ameti juures,» lisas Taal.

Organit vajavad veel neli inimest

Taali väitel saadi patsiendile süda, sest ühelegi teisele Scandiatransplandi ühendusse kuuluvas riigis elavale patsientidele organ ei sobinud. Scandiatransplant on organivahetuse organisatsioon, mille liikmed on Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi ja Eesti.

Südame siirdamise nimekirjas on Eestis praegu veel neli inimest. «Need on ikkagi loetud patsiendid,» rõhutas Põder.

Kõige kauem ootavad Taali sõnul südant 0-positiivse veregrupiga suured mehed. «Soomes on sellele järjekord umbes pool aastat,» nentis ta.

Südame saamiseks on ka omajagu tingimusi. «Tavaliselt ei sobi naise süda mehele, suure inimese süda väikesele [inimesele] ja nii edasi,» loetles kardiokirurg.

Taal ütles, et südamesiirdamiste maksumus on eestlastel jäänud 200 000 euro kanti. «Süda on tasuta, maksab transport,» sõnas ta.

Kuna süda saab ilma vereta olla kuni neli tundi, tuleb tegutseda kiiresti. Eestis tasub nii südamepumpade asetamise kui ka südamesiirdamise eest täies ulatuses haigekassa.

Taali sõnul vajavadki südame siirdamist enamasti lõppfaasis südamepuudulikkusega haiged.

«Südamepuudulikkus on südame võimetus tagada inimese elunditele vajalikku verevarustust, ehk süda kui pump ei suuda varustada inimese organismi piisava hulga vere ja hapnikuga. Südamepuudulikkusega elab umbes kaks protsenti elanikkonnast,» selgitas kardioloog Põder.

«Kõige sagedasem südamepuudulikkuse tekkepõhjus on südame isheemiatõbi ehk südame enda verevarustuse puudulikkus, mille tulemusena kahjustub südamelihas, harvem esineb südamelihase enda haigust – kardiomüopaatiat,» lisas ta.

Mõnikord võib südamepuudulikkus tekkida ebaõnnestunud südameoperatsioonist. «Tean ka juhtumeid, kus noored mehed on süstinud endale liiga palju hormoone ja südame ära rikkunud. Igasuguseid variante on,» nimetas Taal.

Eestis siirata pole otstarbekas

«Südame siirdamine ei ole lihtsalt ühe inimese seest südame välja lõikamine ja teise sisse õmblemine,» rääkis Taal ning rõhutas, et läbi aasta peab ööpäev ringi olema valmis väljakoolitatud meeskond, kes suudab reageerida kohe, kui sobilik doonorsüda olemas.

«Kõik haiged on saanud ilusti ravitud ja kõik meie pumbahaiged elavad hästi just tänu sellele, et meil on Soome keskus, kus on tehtud üle 500 siirdamise ja neil on 30 aastat kogemust,» ütles Taal. Täpselt samamoodi toimitakse Islandil, mille siirdamised tehakse Rootsis.

PERHi ülemarst Andrus Remmelgas ütles, et selle nimel, et südamesiirdamist vajavad haiged saaksid Soomes uue südame, on paljud Eesti arstid ja õed viimastel aastatel käinud Helsingi Ülikooli keskhaiglas koolitustel ja väljaõpetel.

Taal rääkis, et eestlaste südamesiirdamise võimalikkus sai alguse sellest, kui 2009. aastal helistas talle patsient, kes ütles, et ainuke eluvõimalus tema jaoks on uue südame siirdamine. «Ma ei tea, miks ta just mulle helistas, aga võtsin tolleaegse Helsingi südamekirurgia ülemusega ühendust ja hakkasime seda asja ajama,» lausus ta.

Taali sõnul läks ta seejärel Helsingisse tööle eesmärgiga eestlastele südame siirdamine kättesaadavaks teha. «Kardiokirurgi professor Karl Lemströmiga arenes hea koostöö ja nii hakkasime Scandiatransplandiga läbirääkimisi pidama,» meenutas ta. «Aega see võttis, aga nüüd on meil samad võimalused nagu mujal Skandinaavia maades.»

Tagasi üles