Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Miks jäse «ära sureb» ja kas seda peaks ravima?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jäsemete «ära suremine» võib olla normaalne, kui see on lühiajaline ning ei juhtu tihti. | FOTO: Jaroslav Frank / Panthermedia / Scanpix

Kehaosa võib n-ö ära surra, kui selle peal istuda või sellele liiga pikalt toetuda. Kui see muutub krooniliseks, tuleks pöörduda arsti juurde, et vältida võimalikku kahjustust.

Surin ehk paresteesia tekib enamasti väljaulatuvates jäsemetes, nagu kätes ja jalgades, kuid võib tekkida ka mujal kehas. Seda põhjustab surve jäsemest läbijooksvale närvile, vahendab Medical News Today.

Kui surin lühikese aja möödudes üle ei lähe või krooniliseks muutub, võib tegu olla tõsisema närvikahjustusega.

Kroonilist paresteesiat võivad põhjustada

  • Insult
  • Sclerosis multiplex
  • Selja- või peaaju kasvaja
  • Kõrge D-vitamiini või muude vitamiinide sisaldus
  • Diabeet
  • Fibromüalgia
  • Kõrge vererõhk
  • Nakkus
  • Närvikahjustus
  • Kokkusurutud närv

Närvi kokkusurumist põhjustab liigne surve seda ümbritsevatelt kudedelt. Närvi kokkusurumine võib esineda igal pool kehas, näiteks näos, kaelas, randmetes või seljas.

Haiguse sümptomiteks on kihelus-, põletus-, torkimis- või kipitustunne, valu, tuimus või tundetus teatud kehapiirkonnas, torkimistunne, külm või hoopis kuum nahk.

Tavaliselt esinevad sümptomid ainult piirkonnas, kus paresteesia tekib, kuid need võivad levida ka kaugemale.

Paresteesia riskifaktorid

  • Sugu: naistel on suurem soodumus karpaalkanali sündroomi tekkeks, kui meestel, seda kitsama närvikanali tõttu.
  • Ülekaalulisus: lisakilod võivad närvidele survet avaldada.
  • Rasedus: kaalutõus ja veerohkus organismis võivad põhjustada paistetust ja seeläbi survet närvidele.
  • Kilpnäärme haigus soodustab riski karpaalkanali sündroomi tekkeks.
  • Diabeet võib kahjustada närve ja kudesid.
  • Reumatoidartriit tekitab põletikku, mis võib pitsitada närve.
  • Pikalt voodis ühes asendis olemine.
  • Korduvalt samade liigutuste tegemine.

Paresteesiat diagnoosib arst. Arvesse võetakse perekonna meditsiinilist ajalugu ja haiguse sümptomeid. Seda võidakse diagnoosida järgmiste uuringutega: närvijuhtivuse uuring, elektromügraafia (EMG), magnetresonantstomograafia (MRI) või ultraheli.

Ravimeetodi määramine sõltub sellest, mis täpsemalt haigust põhjustab.

«Suremist» ennetab liigutamine

Survestatud närvil aitab taastuda puhkamine. Oluline on pooleli jätta tegevused, mis närvile survet avaldasid. Teatud juhtudel tuleks kasutada lühiajaliselt lahast või tugivahendit, et takistada kehaosa liikumist. Näiteks karpaaltunneli sündroomi puhul võib panna toe randmele.

Lihastes aitab jõudu taastada füüsiline liigutamine. Tugevad lihased vähendavad kudede kroonilist surve närvile.

Põletiku ja valu korral võib kasutada ka valuvaigisteid, näiteks ibuprofeeni. Kui eelnimetatu ei aita, on võimalik haigust kõrvaldada ka kirurgiliselt.

Lühiajalise surina pärast muret tundma ei pea

Paresteesiat aitavad ennetada sirge rüht ning näiteks raskete asjade tõstmine õiges asendis. Samuti ei tasu olla ühes positsioonis liiga kaua. Korduvliigutusi nõudva töö puhul tuleks teha tihti pause. Haigust aitab ennetada ka lihaste treenimine ja venitamine.

Kui kehaosa sureb ära lühiajaliselt, siis sellepärast muretsema ei pea. Kui see muutub aga krooniliseks, võib see viia püsiva kahjustuseni, näiteks tunde- ja liikumisfunktsioonide kaotuseni, mis tõttu tuleks pöörduda arsti poole.

Tagasi üles