Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Miks tekivad krambid?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Krampide vastu aitavad harjutused, mis lõõgastavad antagonistlikke ehk vastandtoimega lihaseid. | FOTO: Martin Novak / PantherMedia / Scanpix

Tavaliselt ootamatuna tuleva krambi põhjus võib olla nii üleliigses lihaspingutuses kui ka ealistes muutustes, mis on tänapäeva inimese kehale iseloomulikud.

Keda ei oleks öösel või keset treeningut tabanud jalakramp? Portaalis Kliinik kirjutatakse, millistel põhjustel krambid tekivad, kellel neid sagedamini esineb ja kuidas neid vältida.

Nähtava põhjuseta öised, und segavad lihasekrambid säärelihastes võivad tekkida igas vanuses, kuid neid täheldatakse sagedamini eakatel. Ligikaudu kolmandikul üle 60-aastastest inimestest on eriti öösiti säärelihaste krampe.

Nooremas eas on krambid sageli ülemäärase lihasekoormuse tagajärg ja neid tuleb ette ka treenitud sportlastel. Vanemas eas kimbutavad krambid ei ole harilikult seotud arteriaalse verevarustuse puudulikkusega.

Krambid on evolutsiooniline probleem

Levinud hüpotees viitab asjaolule, et tänapäeva inimese istuv eluviis soodustab kõõluste eaga kaasnevat lühenemist, mis toob kaasa lihase ebapiisava venituse ning loob eeldused krampide kujunemiseks. Väidetavalt on inimesed tsivilisatsioonile eelnenud perioodil ärkvel olles puhanud kükitades, kükist tõus on aga säärelihastele piisav füsioloogiline venitus, mis aitab vältida krampide teket.

Lihasekrambid tekivad ka pärast kehaliste harjutuste tegemist, eriti kui lihased on treenimata või on alustatud uue harjutuste kompleksiga.

Krambid kaasnevad haiguste ja ka rasedusega

Lihasekrambid kaasnevad sageli teiste haigustega. Neid esineb närvide ning närvijuurte erinevat päritolu kahjustuste puhul, näiteks ühenduses nimmeosa radikulopaatiaga.

Ainevahetusega seotud lihasekrambid ilmnevad neerupuudulikkuse, maksatsirroosi, kilpnäärme alatalitluse ning muude seisundite korral. Raseduse viimasel kolmandikul esineb lihasekrampe ühel kolmandikul rasedatest.

Abi saab venitamisest

Krampide vältimiseks on head harjutused, mille eesmärk on lõõgastada antagonistlikke ehk vastandtoimega lihaseid. Säärelihaseid saab hõlpsalt venitada, kui seista näoga seina poole, umbes 70 sentimeetri kaugusel, toetada kätega vastu seina ja lähendada ülakeha kandu tõstmata seinale.

Kuigi lihasekrambid on üldjuhul iselahenev probleem, vajab see arstlikku tähelepanu siis, kui vaevused püsivad või süvenevad. Loe krampidest

Tagasi üles