Eriliselt terav kuulmine võib olla ka märk vaimsest häirest

Kuni 15 protsenti inimestest kuuleb peas hääli ka siis, kui keegi ei räägi, kuid vaid vähestel näitab see vaimseid häireid. Illustratsioon: Craig Robinson / PantherMedia / Scanpix

Ebatavaliselt hea kuulmine võib olla märk vaimse tervise probleemidest. Londoni ja Durhami ülikooli koostöös tehtud uuringust selgus, et inimesed, kes on võimelised üle lärmaka rahvasumma kõlavat lauset kuulma, kuulevad ka tõenäolisemalt hallutsinatsioonilisi hääli.

Eksperimentidega leiti, et kolmel neljast, kes olid minevikus kujuteldavaid hääli kuulnud, oli tõenäosus arvutiga moonutatud helidest tähenduslikud laused eristada, vahendab Telegraph. 

Kuni 15 protsenti rahvastikust kuuleb hääli, kui keegi ei räägi, kuid ainult murdosa neist kannatab kliiniliselt diagnoositud haiguse, nagu skisofreenia või bipolaarse häire, all.

Uurijate meeskond uskus, et kuuldavate verbaalsete hallutsinatsioonide ja reaalses maailmas parema kuulmise vahel leidub seos, mis ühel päeval viib mõnede vaimse tervise probleemide parema ravini.

Uuringus osales 17 inimest, kellel oli esinenud vaimseid häireid ja 17 inimest, kes olid tunnistatud vaimselt terveks. Neile mängiti ette moonutatud kõnet ja «tulnukahelisid», mida tavaliselt saab mõista ainult siis, kui kuulajal on palutud otsida kindlaid sõnu.

Ilma harjutuse eesmärki teadmata, said ka muidu «hääli» kuulvad inimesed aru 75 protsendil kordadest, võrreldes teiste 47 protsendiga. Samuti tuvastasid häältekuuljad lause kiiremini, kui ülejäänud.

MRI uuringud näitasid, et häältekuuljate ajud vastasid automaatselt helilainetele, mis sisaldasid keelt, kuid mitte tähenduseta lainetele.

Professor Sophie Scott Londoni ülikooli kõnesuhtluse laborist ütles, et need tulemused näitavad, kuidas ebatavalised kogemused häältega võivad olla seotud ning nende põhjus võib olla igapäevastes tajuprotsessides.

Uuringu läbiviija dr Ben Alderson-Day sõnul viitab uurimistöö sellele, et hääli kuulvate inimeste ajud on eriliselt orienteeritud häälte tähendusele.