Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uuring selgitab: kui räpane on nutitelefon tegelikult

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Nutitelefone kasutatakse tänapäeval igal pool. | FOTO: Panther Media / Scanpix

Paljud inimesed isegi ei mõtle, kus nad nutitelefoni kasutavad, olgu selleks söögilaud, arstikabinet, tänav või vannituba.

Samas on telefonid tavaliselt tunduvalt räpasemad, kui arvatakse ning mida rohkem baktereid seal leidub, seda rohkemate bakteritega puutub kokku ka selle kasutaja, kirjutab TIME.

Kõige rohkem baktereid satubki telefonile inimese enda käte kaudu. Näiteks ameeriklased puudutavad oma nutitelefoni päevas keskmiselt 47 korda. «Inimesed võtavad telefoni igale poole kaasa ja kasutavad seda isegi sellistes olukordades, kus nad muidu peseksid enne uue tegevuse ettevõtmist käsi ja nii muutub telefon üsna räpaseks,» rääkis epidemioloogia professor Emily Martin Michigani ülikoolist USAs.

Uurijad on vaielnud, kui palju baktereid nutitelefonidel keskmiselt leidub. Näiteks hiljutine teadustöö toob välja, et gümnasistide telefonidel leidus enam kui 17 000 bakteriaalset geeni koopiat. Arizona ülikooli teadlased on leidnud, et telefonil on kümme korda rohkem baktereid kui enamiku WC-pottide prillkaantel.

Inimese nahk on kaetud mikroobidega, millega ei kaasne tavaliselt negatiivset mõju tervisele. Need bakterid ja kätel leiduv rasu liiguvad aga pidevalt telefonile, kui vastad telefonis kellegi sõnumile või saadad sealtkaudu e-kirja. Seetõttu pole ka enamik telefonile sattunud mikroobidest patogeenid, mis muudaks inimese haigeks, selgitas Martin. Seal võib küll leiduda stafülokokke, kuid see ei pruugi põhjustada toidumürgitust või teisi selle bakteri põhjustatud haigusi.

Samas mõne mikroobi osas peaks olema siis ettevaatlik. «Me ei käi ringi steriilses keskkonnas, kui inimene puutub kokku millegagi keskkonnas, siis võib ta saada sealt midagi,» ütles Susan Whittier New Yorgis asuvast Columbia ülikoolist.

Tõsistest patogeenidest on uuringud leidnud telefonidelt streptokokke, MRSAd ja soolekepikest ehk E. coli baktereid. Seega rõhutas Whittier, et telefon ei pruugi muuta kedagi haigeks, kuid siiski tasuks mõelda telefoni kasutades hügieenile. Näiteks piisknakkust põdev inimene ei peaks telefoni sõbraga jagama.

Ekspertide sõnul on vannituba ja tualett üks halvimaid kohti, kus kasutada telefoni. Kui WCs tõmmatakse vett, siis levivad mikroobid igale poole ja nii võivad need jõuda ka telefonile. Tualetist tulles peaks kindlasti pesema käsi ja alles siis on mõistlik taas oma telefoni katsuda.

Whittier soovitab telefoni aeg-ajalt puhastada. Samuti pesta aeg-ajalt käsi ja mõelda, kus ja millal mobiili kasutada.

Tagasi üles