Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Platseeboefekt töötab eriti hästi üht tüüpi inimestel

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Juba «rohulik» välimus võib panna tableti mõjuma. | FOTO: Adrian Brockwell/Panthermedia/Scanpix

Uuringus näidati, et inimese võime tegeleda keeruliste sündmustega ja valitseda tundeid mõjutab seda, kui tugevalt mõjub platseeboefekt valu vähendamisel.

Luxembourgi ülikooli teadlased kasutasid funktsionaalset MRT tehnoloogiat, et näidata, kuidas inimese võimet reageerida negatiivsetele olukordadele ja kontrollida tundeid mõjutab see kui tugevalt mõjub neile valuvaigistav platseeboefekt, kirjutab Sciencedaily.

Aju skanneeringud näitasid uurijatele, et kindlad aju osad reageerisid platseeboravimile ning tulemusena tundis ta vähem valu, seletas Luxembourgi ülikooli neuropsühholoog Marian van der Meulen. Valu töötlevad aju osad muutusid vähem aktiivseks, mis demonstreeris, et platseeboefekt on tõeline. Siiski saadakse selle psühholoogilisest mehhanismist veel vähe aru ja on ebaselge, miks osad inimesed reageerivad platseebole palju tugevamini kui teised. Uurijad kahtlustasid, et see võib olla seotud inimese võimega oma emotsioone valitseda.

Viimase aastakümne jooksul on teaduslikud uuringud näidanud, platseebo mõju ei ole ainult väljamõeldud, vaid vallandab kehas ja ka ajus tõelised bioloogilised muutused. Samuti mängib platseeboefekt rolli iga kord kui saame mingisugust ravi. Platseeboefekti ei ajenda ainult ravimid, vaid kõik raviga seonduv, ka juba valge kitli olemasolu või muud märgid meditsiinilisest pädevusest, verbaalsed sisendamised ja eelnev kogemus raviga.

Uuring tehti kliinikus ning tulemuste saamiseks kasutati aju funktsionaalset magnetresonantstomograafiat (fMRT), et näidata suhet platseebole reageerivate aju osade ja emotsioonide kontrollimise võime vahel.

Esmalt hinnati osalejate kognitiivset ümberhindamist ehk seda, kuidas nad reageerisid negatiivsetele emotsioonidele. Osalejad vaatasid pilte, mis lõid negatiivseid emotsioone. Nende ülesanne oli välja mõelda lahendusi, mis paneks neid end piltide suhtes paremini tundma. Katseisikutele tehti siis MRT uuring ning samal ajal tekitati nende käele tekitati valulik kuuma aisting. Seejärel anti neile väidetavalt võimas valuvaigistav kreem, mis oli tegelikult tavaline naha niisutaja.

Kõik osalejad väitsid, et tundsid vähem valu: platseeboefekt töötas. Üllatavalt näitasid nende inimeste ajud platseebokreemile suuremat vastust, kes suutsid eelnevas testis edukamalt oma negatiivseid tundeid kontrollida. Valu töötlevate aju osade aktiivsus oli neil madalam.

Kui aju osa on aktiivne, siis tarbib see rohkem hapniku ning sinna voolab rohkem verd. Funktsionaalne MRT uuring mõõdab muutust vere voolus ja tuvastab aju piirkonnad, mis on teatud vaimsetes protsessides aktiivsed. Uuringus nähti nii valu töötlemise piirkonna aktiivsuse vähenemist kui ka suurenemist aju osas, mis hõlmas emotsioonidega toimetulekut.

Tagasi üles