10 riskirühma, keda ähvardab D-vitamiini puudus kõige rohkem

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
D-vitamiinil on leitud mitmeid kasulikke mõjusid.
D-vitamiinil on leitud mitmeid kasulikke mõjusid. Foto: Panther Media/Scanpix

Mõni inimene kannatab D-vitamiini defitsiidi käes suurema tõenäosusega kui teine. Prevention toob välja kümme inimrühma, kes peaksid olema kõige tähelepanelikumad.

  • Üle 55-aastased inimesed 

Kuigi vananemisel on oma plusse, näiteks aastatega kogunenud teadmised ja elukogemus, on vanusenumbri kasvamisel ka oma pahupooled. Näiteks on mõni inimene vanemas eas füüsiliselt vähem aktiivne ja liigub vähem õues. Nii võib eakas inimene saada (näiteks suvel) õues liikudes vähem D-vitamiini kui nooremana. Lisaks ei ole vananev nahk enam nii hea D-vitamiini sünteesija, leiti Kanada uuringus. Raporti järgi on ligi poolel puusaluu murruga vanuritest liiga madal D-vitamiini tase. 

  • Kontoritöötajad

Kui töötad tavaliselt üheksast viieni ja nii ka suvekuudel ning päikselisematel sügiskuudel, siis esineb sul tõenäolisemalt D-vitamiini puudust. 

  • Tumedama nahaga inimesed

Uuringud on näidanud, et tumeda nahatooniga inimeste D-vitamiini tase on madalam kui heleda nahatooniga inimestel. See tuleneb asjaolust, et tumeda nahatooniga inimeste marrasknahas ehk epidermis leidub rohkem melaniini. See aga muudab kehal D-vitamiini tootmise keerulisemaks. 

  • Põletikulist soolehaigust põdevad inimesed

D-vitamiin on rasvlahustuv, mis tähendab seda, et vitamiini imendumine sõltub soolestiku võimest seda rasvast omandada. Rasva malabsorptsiooni ehk toitainete soolest imendumise häiret seostatakse põletikulise soolehaigusega, mille hulka kuuluvad näiteks Crohni tõbi ja haavandiline koliit. Kuni 70 protsendil põletikulise soolehaigusega inimestest on D-vitamiini ebapiisavalt, leiti uuringus. Selle haiguse põdejatel tasuks arstiga arutada, kuidas neil õnnestuks saada piisavalt D-vitamiini. 

  • Veganid

Paljud D-vitamiini sisaldavad toidud on loomsed, näiteks lõhe või munakollane. Samuti rikastatakse D-vitamiiniga piimatooteid, näiteks müüakse ka Eestis lisatud D-vitamiiniga piim. Kui veganid D-vitamiini tarbimist hoolega ei jälgi, võib neil tekkida selle puudus. Veganid võivad saada D-vitamiini näiteks kaerahelbeputru või Shiitake seeni süües, kuigi seal leidub seda vitamiini vähem kui loomsetes produktides. 

  • Kui inimese rasvaprotsent kehas on suur

Kui inimese kehamassiindeks on üle 30 ja keha rasvaprotsent on suur, siis võib D-vitamiinil olla raskusi kehas liikumisega. See ei tähenda samas, et inimesel oleks selle vitamiini puudus. Vajadusel võib suhelda perearstiga ja selgitada välja, kui palju D-vitamiini tuleks võtta.

  • Mõningaid ravimeid võtvad inimesed

Ravimitega võivad kaasneda kõrvaltoimed, mistõttu võib D-vitamiini omandamine olla häiritud kortikosteroidide, kaalulangetusravimite ja kolesterooli alandavate ravimite tarbimisel. Sel juhul tasub vestelda arstiga. 

  • Inimesed, keda piinab krooniline liigese- ja lihasvalu

Kui oled hiljuti saanud artriidi või fibromüalgia diagnoosi, siis võid paluda arstil mõõta D-vitamiini taset. D-vitamiini defitsiit võib põhjustada liigese- ja lihasvalu. Peale selle võib piisav D-vitamiini tase hoida ära trennijärgset valu ning kiirendada lihaste taastumist. 

  • Depressiooni põdevad inimesed

Enam kui 31 000 inimest hõlmanud uuringust selgus, et madala D-vitamiini tasemega inimeste puhul on kaks korda suurem tõenäosus depressiooni diagnoosimiseks. Teadlased ei oska küll veel täpselt öelda, millest see tuleb, kuid ühe hüpoteesi kohaselt mõjutab vitamiin hormoone ja neid aju osi, mis mõjutavad tuju. 

  • Pidevalt peavalude käes kannatajad

Kui kannatad sageli esinevate peavalude käes, võib olla selles mõnel juhul süüdi ka D-vitamiini puudus, leiti selles uuringus. Kuigi teadlastele jääb arusaamatuks täpne seos peavalude ja D-vitamiini puuduse vahel, leiavad nad, et D-vitamiin võib aidata toime tulla põletikuga, mis põhjustab migreeni ja peavalu. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles