Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kes peaks maksma vähihaige ülikalli ravi eest?

11
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vähiravi uued ravimid on sageli väga kallid, nende eest tuleb kuus välja käia mitmeid tuhandeid eurosid. | FOTO: Panther Media / Scanpix / A. Wälder

Rahanappuses vähiravifondi «Kingitud Elu» asutaja Toivo Tänavsuu leiab, et kui toestusesaaja ravi toimib, peaks selle rahastamisega jätkama haigekassa. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Maris Jesse hinnangul ei saa haigekassa ilma eri aspekte analüüsimata anda lubadust ravimi kompenseerimiseks.

Tänavsuu hinnangul ei saa haigekassa tuua enam argumendiks vähihaige inimese ebapiisavat kulutõhusust. «Probleem» tekib tema hinnangul sellest, et paljud vähiravifondist abi saanud inimesed elavad aastaid või on koguni terveks tunnistatud. «Seega oleme me tõestanud, et palju mitte kulutõhusad vähihaiged on tegelikult vägagi kulutõhusad,» lisas ta.

Mitte kulutõhusad on fondi asutaja sõnul need inimesed, kelle ravi hinna ja kasu suhe on paigast ära. «Ehk need, kelle puhul ravimist sündiv kasu (kliiniliste uuringute põhjal hinnatuna) ei ole ravimi eest küsitavat hinda väärt,» selgitas ta.

Sotsiaalministeeriumi põhieesmärk on Tänavsuu arvates tagada Eesti inimestele sotsiaalne kaitse ja võimalus elada inimväärset elu kuni selle lõpuni. Haigekassa ülesandena toob ta välja kõikidele ravikindlustatutele kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamise ehk abi, mis ei sõltu vanusest, sissetulekust ega terviseriskidest. «Seda arvestades võin kindlalt väita, et vähiravifond tegelikult ei peaks vastutama mittekulutõhusate inimeste ravi eest ehk me ei peaks täitma riigi ülesandeid,» lausus ta.

Tänavsuu hinnangul suhtuvad sotsiaalministeerium ja haigekassa tekkinud olukorda nii: fond aitab, järelikult probleemi pole.

«Uute ravimite rahastamisel on probleem olemas, kuid mitte ainult vähiravimite puhul ja mitte ainult Eestis, vaid ka meist rikkamates riikides,» ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.

2016. aastal maksis Eesti haigekassa vähiravi eest haiglates 82,6 miljonit eurot (selles sisaldub kulu ravimitele summas 24,7 miljonit eurot) ja täiendavalt apteekide kaudu ostetud vähiravimite eest 14,6 miljonit eurot. «Need ei ole väikesed summad, aga ikkagi peame tõdema, et ikka on ravimeid, mida meie haigekassa praegu ei rahasta,» lausus Jesse.

Peamiste põhjustena toob Jesse välja haigekassa eelarve piiratuse ja ravimite ülikalli hinna, millest on saanud ka rahvusvaheline probleem. Asekantsler selgitas, et kõik riigid, sh Eesti, sõlmivad enne ravimite kompenseerima hakkamist ravimitootjatega hinnakokkulepped, mis toovad hinda rohkem või vähem algsest allapoole.

«Haigekassa ei saa niisama anda lubadust võtta üle algselt fondi või muu asutuse kompenseeritud ravimite maksmise kohustust, ilma omamata õigust läbi rääkida ravimi hinna, oodatava patsientide arvu ja kogukulu üle,» ütles Jesse ja lisas, et see raha tuleks teiste patsientide ravivõimaluste vähenemise arvelt, sest tervikuna on raha ikka samapalju.

Asekantsleri sõnul on haigekassa vastutusel püüda pakkuda võimalikult paljudele inimestele ravi raha eest, mida me sotsiaalmaksu ravikindlustuse osana maksame. «Haigekassa soodusravimite nimekirja uute ravimite võtmisel on kasutusel ka majanduslikud kulutõhususe kriteeriumid, mis võivad mitte meeldida, kuid otsuste alustena on need vajalikud. Seda nii vähi-, kui teiste haiguste ravimite puhul,» ütles Jesse. Tema sõnul sõltub uute ravimite lisandumine ühelt poolt solidaarses ravikindlustuses olemasoleva raha hulgast ja teiselt poolt ravimtootjate valmidusest hinnaläbirääkimisteks.

Haigekassa selgitab: kuidas otsustatakse ravimi kompenseerimine

Meditsiinis ja tervishoius on vahendid tihti piiratud. Seega kui tehakse üks väga kallis raviotsus, toob see paratamatult kaasa millegi muu eelarve vähenemise. Siit tuleneb vajadus kaaluda, kas mõne ravimi maksumus on temast saadava tervisekasuga vastuvõetavas tasakaalus.

Sellist kaalumist teeb Eestis laiapõhjaline ravimikomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Patsientide Nõukoja, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Tartu Ülikooli ja sotsiaalministeeriumi esindajad. Seejuures ei ole piirhinda, millest alates me ravi ei toeta. Iga ravimi korral tehakse individuaalne otsus arvestades ühtse tervikuna ravimi meditsiinilist tõenduspõhisust (ehk kui suurt tõendatud efekti ravim kliiniliste uuringute andmetel omab), alternatiivsete ravimite või ravivõimaluste olemasolu ning kulutõhusust (ravimi hinna ja efektiivsuse suhet).

Seejuures rõhutame, et kulutõhususest üksi otsuste tegemisel ei lähtuta – vastavalt seadusele tuleb ravi hüvitamisel hinnata nelja kriteeriumit korraga: vajadus, alternatiivide olemasolu, kulutõhusus, mõju eelarvele.

Vähiravi ja haiglas kasutatavad ravimid sisalduvad haigekassa tervishoiuteenuste loetelus ja vähiravimid on ka meie soodusravimite nimekirjas. Ravi pakkumisel ja ka erandkorras ravimite hüvitamise puhul on meie tänase solidaarse ravikindlustuse üks põhimõte, et olemasolev raha tuleb investeerida sinna, kust sellest tõuseb kogu elanikkonda arvestades suurim tervisekasu. Lähtume vähiravimite otsuste tegemisel lävenditest, mis on võrreldavad teiste Lääne-Euroopa riikidega.

On tõsi, et vähiravimid on kallid ja nende puhul on hinnaläbirääkimised tootjatega väga keerulised, sest kaalul on väga palju – inimese tervis ja sajad tuhanded eurod maksumaksja raha. Vähiravimite hinnad on viimastel aastatel ja –kümnetel pidevalt tõusnud ja ei ole näha, et need lähiaastail langeksid. Väga kalleid ravimeid ei saa me alati ravimite loetellu võtta – vahel õnnestub ravimitootjaga madalamas hinnas kokku leppida, aga alati mitte. Arvestades teema olulisust ühiskonnas, on protsessid tehtud nii läbipaistvaks, kui need läbirääkimiste konfidentsiaalsust arvestades olla saavad.

Erandkorras kompenseerime ravimeid enamasti juhtudel, kui Eestis puudub patsiendile vajalikul ravimil müügiluba ja seetõttu ei saa see kuuluda ka haigekassa ravimite loetellu või neid ravimeid, mis on kantud soodusravimite loetellu muudel tingimustel (nt teine diagnoos). Tänu erandkorras hüvitamisele saavad abi mitmed harvaesinevate haigustega inimesed. Näiteks 2016. aastal sai erandkorras ravimikompensatsiooni 2032 patsienti kogusummas 1,25 miljonit eurot. Kuigi solidaarsuspõhimõte tähendab võimaldada kõigile võrdselt ligipääsetavat ja mõistlikku ravimipaketti, mitte vähestele häälekatele maksimaalset paketti, käsitleme iga erandkorras ravi hüvitamist eraldi ja kaaludes kõiki aspekte.

Tagasi üles