Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

6 nippi, kuidas saada lõplikult hommikuinimeseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kui oled kord juba voodist püsti saanud, et hommikujooksu teha, siis tuleb ka ülejäänud päev energiline. | FOTO: panthermedia.net / Volodymyr Melnyk / scanpix

Kui varahommikune äratuskella helin on suurim piin ning tööl suudad elus püsida vaid kohvi abil, siis on viimane aeg oma unetsükkel paika saada ja hakata hommikuti kergemini ärkama.

Tüüpilist kella üheksast viieni tööd tegevatel inimestel on üsna raske olla «öökulli» harjumustega, kuna nende töökorraldus ei soosi seda, et just õhtul tekivad parimad ideed ja motivatsioon tööd, trenni või muud põnevat teha. Mõni peabki end täielikult ööinimeseks ega arva, et ta suudaks hommikuti produktiivne ja virgas olla. Siiski ei ole see nii keeruline, vaid vajab tahtejõudu ning harjutamist.

Portaal HuffingtonPost edastab nõuandeid, kuidas harjutada end õhtul varem magama minema ning ärkama hommikul vara ilma piinava tundeta.

Arvuta välja oma ideaalne uneaeg. Hommikuti on kõige mõnusam ja valutum ärgata siis, kui oled saanud piisavalt magada – lihtne ja loogiline. Ürita näiteks nädala jooksul oma uneaega jälgida ning üles märkida, kui palju magasid ning mitu tundi tahaksid ideaalis magada. Üldiselt peaks arvestama, et saaksid korralikku und vähemalt kuue tunni ulatuses, parem oleks isegi 7-8 tundi. Seejärel arvuta välja, mis kell peaksid magama minema, et hommikul vajaliku aja peale ärgata. Kui magamaminekuaeg tundub liiga varane, siis püüa harjutada end päev-päevalt näiteks pool tundi tavapärasest varem voodisse minema.

Tee kindlaks, mis sind õhtuti üleval hoiab. Õhtustel tegevustel on oluline roll selles, millal uniseks jääd. See on suuresti individuaalne ning alati ei peagi järgima levinud soovitusi, et enne uinumist ei tohiks vaadata telefoni või telekat jm. Pigem võiks mõelda, mis sind õhtuti ärritab, ergutab või mõttelõnga kiiremini tööle paneb. Näiteks on hea lugeda raamatut, ent kui tegu on põneva kriminulliga, mis meeli teritab, siis peaks selle pigem vahele jätma. Ka arvete maksmine võib mõnda inimest õhtul pigem ärritada kui rahustada. Seega võiks tegeleda meeldivate ja rahustavate tegevustega.

Tee endale hommikuste toimetuste nimekiri. Veel üks hea harjumus on üles märkida, millised toimingud ja tööülesanded peaksid suutma hommikul ära teha, olgu selleks sisseostud, e-kirjadele vastamine või lapse lasteaeda viimine. Siis on sul hommikul oma kindel missioon, mida jälgida. Ajapikku võib hommikusse sättida ka tegevusi, mille muidu võtaksid ette õhtul, ent kui päevaplaan tiksub juba paremini paika, saad ka hommikut produktiivsemalt planeerida.

Mõtle välja preemia. Iga laps on varakult üleval oma sünnipäevahommikul, kuna ootusärevus on suur. Ka täiskasvanu võib mõelda mõnele tegevusele, mis oleks hommikuti ideaalne preemia iseendale või miski, milleks muul ajal kunagi aega ei jää. Selleks võib olla nii kassiga mängimine, hommikukohv sõbraga kui ka näiteks päikesetõusu vaatamine.

Tee trenni. Regulaarse füüsilise koormusega inimestel kipub olema parem ja kvaliteetsem uni kui neil, kes trenni ei tee. Treening vähendab stressitaset ning võimaldab end välja elada, mis tagab ka rahulikuma ööune. Aktiivse trenni käigus vabanevad kehast ka serotoniin ja endorfiinid, mis on seotud õnnetundega. Nii on päeva jooksul energiat rohkem ning õhtuks pole peas enam niivõrd muremõtteid. Samas võib treenida ka õhtuti, sest see väsitab mõnusalt ära ja uinumine on hõlpsam.

Leia endas põhjus. Vähem tähtis pole ka endalt küsida, miks tahad hommikuti olla aktiivsem ja produktiivsem. Kas see aitab kaasa paremale tujule, töö kvaliteedile või aja planeerimisele? Nii nagu uusaastalubadusigi andes, võiks ka endas hommikuharjumusi kujundades mõelda, miks seda teha tuleb ning millist kasu sellest saad.

Tagasi üles