Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Graafik: millise maakonna perearstid töötavad kõige vähem

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Tairo Lutter / Postimees

Eesti perearstide sissetulek jääb alla nende haiglas töötavatele kolleegidele, aga ka eri maakondade perearstide töökoormus ja tasu on piirkonniti väga erinev.

Aastatel 2006–1015 on perearstide palk kasvanud 101 protsenti (894 eurolt 1797 eurole) ja õdedel 123 protsenti (450 eurolt 1005 eurole), selgub Tervise Arengu Instituudi ülevaatest.

Kui 2006. aastal moodustas perearstide palk poolteist ja pereõdede palk kolmveerandi Eesti keskmisest palgast, siis 2015. aastal olid vastavad suhtarvud 169 ja 94 protsenti. Perearstide keskmine palk jäi alla arstide palgale haiglas, eriarstiabiasutuses ja kiirabis, kuid ületas arstide palka taastusraviasutuses.

2006. aastal oli kõrgeim palk Harjumaa perearstidel ja madalaim Põlva- ja Hiiumaal. 2015. aastal oli kõrgeim keskmine palk Läänemaa (2176 eurot kuus) ja madalaim Viljandimaa (1471 eurot kuus) tohtritel.

Kuigi Läänemaa perearstid said 2015. aastal keskmiselt kõrgeimat palka, siis vastuvõttude arv perearsti kohta oli seal üks madalamaid. Samas said Viljandi- ja Hiiumaa perearstid keskmiselt madalaimat kuupalka, kuid vastuvõttude arvu poolest perearsti kohta kuulusid sealsed perearstid esikolmikusse. Palju tööd tegid ka Lääne-Virumaa perearstid, aga nende palgatase oli ka üks kõrgemaid.

Nii 2006. kui 2015. aastal said kõrgeimat kuupalka Hiiumaa pereõed (vastavalt 511 ja 1219 eurot kuus). 2006. aastal oli meditsiiniõe keskmine kuupalk madalaim Saaremaal (399 eurot) ja 2015. aastal Ida-Virumaal (903 eurot). Hiiumaa pereõed said küll kõrgeimat palka, kuid iseseisvaid vastuvõtte tegid nad kolmandiku võrra vähem kui esikolmik (Raplamaa, Tartu linna ja Võrumaa pereõed).

Enim tegid iseseisvaid vastuvõtte Raplamaa pereõed, samas oma palgatasemelt kuulusid nad maakondlikus võrdluses keskmiste hulka. Kõige madalam oli meditsiiniõe keskmine palk Ida-Virumaal, kuid nemad tegid võrreldes teiste maakondadega ka märgatavalt vähem iseseisvaid vastuvõtte.

Keskmine patsientide arv ühe perearsti nimistus on aastate jooksul vähenenud ca 150 patsiendi võrra. 2005. aastal oli ühes nimistus keskmiselt 1613 patsienti, 2010. aastal 1583 patsienti ja 2015. aastal 1543 patsienti.

2015. aastal oli keskmiselt enim patsiente Saare- ja Valgamaa perearstide nimistus. Neis maakondades on nimistute suurused viimasel paaril aastal kasvanud. Keskmiselt väikseimad nimistud olid 2015. aastal Hiiu- ja Järvamaal, vastavalt 1448 ja 1418 patsienti nimistu kohta. Hiiumaa perearstide nimistud on võrreldes naabersaarega peaaegu 500 inimese võrra väiksemad.

Kui 2013 oli keskmiselt 11,1 protsenti perearsti nimistus olevatest patsientidest ilma ravikindlustuseta, siis 2015. aastaks kahanes see näitaja 7,6 protsendile. Ilma ravikindlustuseta inimesi oli kõige enam Harju-, Pärnu- ja Ida-Virumaal, kus see küündis üle kaheksa protsendi.

Oskuslikud rahalugejad

Perearstid on kogu tegutsemisaja jooksul olnud püsivalt majanduslikult jätkusuutlikud ning ka keerulisematel aastatel suutnud ratsionaalselt ja rentaablilt majandada. Aastatel 2006–2015 kasvas perearstiasutuste tulu 139 protsenti ehk 40,8 miljonilt eurolt 97,5 miljoni euroni. Mida suurema töötajate arvuga oli perearstiabiasutus, seda enam tulu teeniti.

Tagasi üles