Uus uuring: mida vähem sööd, seda kauem elad (2)

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidukoguse vähendamine võib olla tervisele kasulik. Pilt on illustreeriv.
Toidukoguse vähendamine võib olla tervisele kasulik. Pilt on illustreeriv. Illustratsioon: Phasin Sudjai/Panthermedia/Scanpix

Hetkel veel loomade peal tehtud uuringust selgus, et 30–40 protsenti päevasest kalorivajadusest vähem söömine parandab tervist ja võib olla noorendava toimega. Enda peal paastu proovinud inimesed väidavad sama. 

Aina rohkematest uurimistöödest selgub, et kui vähendame tavalist päevast toidukogust poole või kolmandiku võrra, saame nautida positiivseid tagajärgi – rohkem energiat, vähem haigusi ja potentsiaalselt ka pikemat elu, vahendab BusinessInsider

Neid järeldusi tuleks vaadelda kriitiliselt, sest enamik põhjalikke uuringuid on tehtud loomadega. Kuid mõni inimene on läinud edasi uuringutega iseenda peal.

Silicon Valleys kohtuvad kalorite piirajate grupid regulaarselt, et pidada 14–36-tunnist paastu. Selle trendi jälgijad ütlevad, et paastumine aitab neil keskenduda, suurendab nende võimekust ja kiirendab kaalulangust.

Paljud perioodilised paastujad loobuvad lihtsalt ühest toidukorrast päevas, mis vähendab nende päevast kalorihulka umbes 30 protsendi võrra.

Viimane uuring kalorite vähendamise kohta tehti hiirte ja primaatidega. Selle tulemused näitavad, et vähem söömine võib aidata sekkuda olulisse geneetilisse protsessi metüleerimisse, mida seostatakse vananemisega. Uurijad võrdlesid hiirte ja primaatide rakke, kellele anti kas tavalist toitu või piirati nende tarbitavaid kaloreid. Leiti, et piiratud sööjatel oli märgatavalt vähem metüleerimise protsessi näitajaid, teisisõnu, nende rakud näisid «nooremad».

Reesusmakaakide toiduhulka vähendati 30 protsendi võrra kaheks kolmandikuks nende elust, alates keskeast. Nende rakud nägid välja keskmiselt seitse aastat nooremad kui nende tegelik vanus. Hiirtel, kelle päevast kalorihulka vähendati 40 protsendi võrra terveks eluks, olid rakud, mis tundusid kaks aastat nooremad. Võttes arvesse katses kasutatud loomade eluigasid, reesusmakaagil 25 aastat ja hiirel 2–3 aasta, siis hiirte jaoks olid tulemused isegi märkimisväärsemad.

Mitu hiljutist uuringut on näidanud, et dieedil olevad reesusmakaagid mitte ainult ei ela kauem, vaid on ka tervemad ja vähem vastuvõtlikud haigustele. Mõõtepuu, mida uurijad kasutasid, metülatsioon, ei ole vanuse määramiseks täpne vahend. Siiani on palju, mida protsessist ei teata, näiteks kas see mõjutab kõike tüüpi rakke ja kas seda saab kasutada liikideüleselt.

Täismahus saab uuringut lugeda teadusajakirjast Nature

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles