Ebapiisav uni on kujunenud normaalsuseks ja isegi töökuse näitajaks. Uni on aga ohtlik koht, kust lisaaega näpata, sest annab meile võimaluse taastuda ja haigustega võidelda.
Epideemiline unepuudus laastab modernset ühiskonda
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
26. september 2017, 15:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigutamine võib olla ka rohkemate probleemide sümptom kui raske öö. Unetundide kaotamine võib suurendada infarkti, insuldi, vähi ja dementsuse riski ja vähendab potentsiaalselt eluiga, vahendab Sacbee.
Neil, kel on raskusi piisava ööune kokku saamisega võivad ennast vähemalt lohutada sellega, et nad ei ole selles üksi. Berkley ülikooli uneteaduse juhataja Matthew Walkeri sõnul on modernset ühiskonda tabanud «katastroofiline unepuuduse epideemia».
Osa probleemist on kultuuriline. Uni on stigmatiseeritud laiskuse sildiga. Tahame olla tegusad ning üks võimalus seda tõestada on hoobelda, kui vähe kulutame aega magamisele, ütles Walker väljaandele The Guardian.
Kuid vähese une ülistamine ei ole uus trend. Liidrid nagu Ronald Reagan ja Margaret Thatcher on isegi uhkustanud, et saavad hakkama väga lühikese unega.
Tehnoloogia on oluline põhjus, miks uni on häiritud. Kui telefonid, televiisorid ja arvutid pidevalt tähelepanu nõuavad, on raske end välja lülitada. Walkeri arvates on isegi elekter ise probleem, sest sellega oleme öö valgeks teinud. Valgus on üks suur une halvendaja.
Walker tõi välja uuringu, mis näitas, et üle 45-aastased inimesed, kes magasid vähem kui 6 tundi päevas, kogesid infarkti või insulti 200 protsenti suurema tõenäosusega, kui need, kes said öösel magada 7 või 8 tundi. Teised teaduslikud uuringud on tõestanud, et unepuudus tõstab Alzheimeri tõve ja ülekaalulisuse riski.
Uneteadlane soovitab inimestel panna märguanne ka magamaminekuks, täpselt samuti, nagu kasutatakse praegu alarmi ülestõusmiseks.
Kuid Walker ei soovita äratust edasi lükata, sest see põhjustab kehale kardiovaskulaarse rünnaku, mis kuritarvitab närvisüsteemi. Vähene uni mõjub südamele juba niigi halvasti ning äratuse edasilükkamine teeb asja veelgi hullemaks.