/nginx/o/2017/09/28/7147425t1hbf82.jpg)
Kuigi sidruniviil ja jää annavad joogile maitset, võivad nad kaasas kanda ka kahjulikke baktereid, mida sa kindlasti sisse juua ei taha.
Miks ei tasu tellida jää ja sidruniga jooki?
30. september 2017, 19:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jääkuubikud on küll mistahes külmale joogile värskendav lisand, ent enne külmutamist on vesi sageli olnud saastunud mikroorganismidega, kirjutab Daily Mail. Saastunud vesi on inimestele aastaid ja aastaid tekitanud tervisehädasid. Lisaks sellele on kurb tõdeda, et ka joogi sisse pandud sidrunid ja laimid korjavad kergesti baktereid üles näiteks puhastamata lõikelaua, noa või kraanikausi küljest. Kui tahad väljas jooki tellida, peab paraku leppima tõsisasjaga, et kunagi ei tea, kes ja milliseid vahendeid kasutades selle sulle valmistas.
USAs Lõuna-Carolina osariigis asuva Clemsoni Ülikooli toidutehnoloogid Paul Dawson ja Wesam Al-Jeddawi tegid selle tõestuseks ka katse, millest ilmnes, et kui inimese kätel oli kolibakter, levis see niisketele sidrunile ja jääkuubikutele sajaprotsendiliselt edasi. Kui toidukäitleja puutus kuiva pinnaga sidruneid, kandusid bakterid edasi kolmandikul juhtudest. Seda seepärast, et bakteritele on meelepärane just niiske keskkond.
Toidutehnoloogid kogusid nimelt proove 21 toidukohast ning selgus, et 69 protsendil sidruniviilude proovidest pesitsesid inimese puudutusega edasi kandunud bakterid. Jääkuubikute puhul oli olukord veel hullem, saastunud oli lausa 83 protsenti proovidest, bakterid tulid nii inimpuudutusest kui ka puhastamata jääkulbist.
Probleem võib tekkida ka siis, kui sidruniviilud on juba mõnda aega õhu käes seisnud ning seejärel neid serveeritakse. Nimelt leidsid teadlased, et kui kolibakteriga juba nakatunud sidrun on rohkem kui neljaks tunniks jäetud toatemperatuurile, võivad bakterid seal paljuneda ning nende hulk kasvab seega neile sobivas keskkonnas kuni viiekordeks. Seega võib selline sidrunite sälitamine lõppeda bakteripeoga.
Levinud on ka müüt, justkui alkohol tapaks kõik bakterid ära. Nii see siiski pole, olgu tegu kui kange alkoholiga tahes – enamik patogeenseid bakterid elavad jääkuubikutes piisavalt kaua, et jää sulamisel sattuda joogi sisse. Tõenäosus, et bakteritega saastunud jook kohe haigeks teeb, ei ole küll väga suur, kuid seda siiski juhtub. Kuna toidukäitlemine on paljude viiruste levimise allikaks, siis ei teeks paha teadmine, kui sanitaarsed tingimused lemmikrestoranis valitsevad.