Täna riigikontrolli perearstiabi korraldust puudutavad auditiga tutvunud riigikogu sotsiaalkomisjon tõdes, et suhted erinevate poolte vahel on konstruktiivsed ja probleem perearstisüsteemiga ei ole nii terav, kui see avalikkuses algselt tõstatus.
Sotsiaalkomisjon: probleem perearstisüsteemiga pole nii terav
10. mai 2011, 18:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil oli hea meel, et asjaga seotud pooled, nii riigikontroll, sotsiaalministeerium, haigekassa kui ka perearstide selts, kes kõik on tõdenud teatud probleemide olemasolu, ka sisuliselt tegutsevad neile lahenduste leidmiseks,» ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
«Probleemiks on täna eeskätt arstiabi kättesaadavus maapiirkondades, kus perearste ei jätku ja nad on sageli madalalt tasustatud. Kuid üles kerkis ka täiendava personali vajadus laiemalt ja leiti, et perearsti peaks olema võimalus suure töökoormusega toimetulekuks palgata lisaks ühele õele ka teine õde või abiarst,» lisas ta.
Tsahkna kinnitusel on ettevalmistamisel ka neid probleeme lahendavad seadusemuudatused. Riigikontrolli auditijuht Liisi Uderi kinnitusel ei suuda perearstisüsteem täita tervishoiusüsteemis kõiki talle pandud ülesandeid ja suunavad patsiente põhjendamatult sageli eriarsti konsultatsioonile ning süsteem ei taga kõigis piirkondades perearsti kättesaadavust.
Perearstisüsteemi probleemide peamisteks põhjusteks on patsientide vähese teadlikkuse kõrval perearstide puudus piirkonniti, nende erinev kompetentsus ning süsteemi piiratud arenguvõimalused.
Riigikontrolli arvates võiks lahenduseks olla maapiirkondade nimistute ühendamine, teatud piirkondades töötamise täiendavat tasustamine ning perearstidele riiklik stardiabi või riigi garantiiga soodustingimustel laenude andmise süsteemi loomine.
Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Külvi Peterson leidis, et perearstisüsteemi rahastamine võrreldes eriarstiabiga on liiga madal ja vajab lisaressursse. Ka pidas Peterson oluliseks, et terviseameti juurde loodaks esmatasandi meditsiini koordineeriv osakond, mis planeeriks vajalikke tegevusi ja ressursside jaotust ning analüüsiks kitsaskohti, tagamaks esmatasandi arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti.