Puuetega inimesed ei saa sageli vajalikku arstiabi

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ratastooliga liikuja vajab sageli kõrvalist abi.
Ratastooliga liikuja vajab sageli kõrvalist abi. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Õdede kevadkonverentsil kõnelnud Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Karin Hanga ütles, et puuetega inimesed ei saa pahatihti vajalikku tervishoiuteenust ja neile nii vajalikku hoolivat suhtumist.


«Me ei saa eeldada, et tasuline teenus on puuetega inimestele kättesaadav, kui neil napib tihtipeale raha ka omaosaluse tasumiseks,» viitas Hanga pikkadele ravijärjekordadele. Veelgi enam teeb talle aga enda sõnu muret suhtumine, mis on sageli hoolimatu või suisa negatiivne, aga puue muudab inimese reeglina väga haavatavaks.

Puuetega inimestele teevad muret ka kõrged ravimihinnad, hooldus- ja taastusravi kättesaamatus elukoha lähedal ja ja meditsiiniliste abivahendite nappus. Viimane puudutab Hanga sõnul eriti diabeetikuid. Ka kaudsed kulud transpordile on suured, pealegi pole vahel kusagilt võtta vajalikku saatjat.

Sageli vajavad puuetega inimesed erilisi nahahooldusvahendeid või spetsiaalseid toiduaineid, mis on kallid ja mida riik ei kompenseeri.

«Kõige selle tulemusel ei saa inimene õiget ravi. Sageli ei tea ka, kust saada vajalikku teavet ja kelle poole ühe või teise murega pöörduda,» ütles Hanga. Tema sõnul aitaks asja parandada tervishoiusüteemi ja sotsiaalhoolekande parem koostöö.

Eestis on praegu üle 128 000 puudega inimese ehk üks suure linna jagu rahvast. Neist 36,9 protsenti on liikumispuudega. Viimase üheksa aastaga on selliste inimeste hulk kasvanud 38 protsenti. Töövõimetuspensionäride arv on tõusnud aga koguni 75 protsenti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles