Oviir: ei usu, et kõik välismaale ravile jooksevad

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiri Oviir
Siiri Oviir Foto: Erakogu

Europarlamendi saadik Siiri Oviir, kes osales piiriülese patsiendiõiguste direktiivi koostamisel, ütles, et ei usu, et selle rakendumisel inimesed Eestist kõik välismaale ravile jookseks, sest enamik usaldab oma arsti, kellega saab pealegi emakeeles suhelda.


Oviiri sõnul näitavad sel teemal tehtud uuringud, et ainult umbes üks protsent Euroopa patsientidest liigub võimalusel ravile mõnda teise riiki. Ka ei näinud ta võimalust, et siinsed ravijärjekorrad võiksid välismaalastest patsientide tulva tõttu pikeneda. «Olgem ausad, ravijärjekorrad on enamasti tingitud lepingumahu piiratusest,» lausus ta.

Küll aga nägi Oviir patsientide vabast liikumisest kasu tõusvat nii neile endile kui arstidele. Ta rõhutas, et ravikoha valik peab edaspidi lähtuma inimese vajadustest, mitte aga kohapealsetest võimalustest.

Ravi mõnes teises Euroopa Liidu riigis hüvitatakse haigele oma riigi haigekassa hinnete alusel ja vahe tuleb tal endal kinni maksta. Hinnavahed on aga 3-4 korda ja see välistab Oviiri hinnangul igasuguse tervishoiuturismi. Näiteks maksab sünnitus meil vanas vääringus 12 000, Rootsis aga 60 000 krooni.

Haiglavälist ravi hakkab saama vabalt, kui patsient hinnavahe ise kinni maksab, haiglaravile vähemalt ühe öö ulatuses hakkab aga kehtima kaitseklausel ehk eellubade süsteem. Kas Eesti sellega kaasa läheb, pole veel teada, sest meil on aega direktiivi jõustamiseks 2013. aasta oktoobrini.

Et saada teada, millist ravi kusagilt saab, on plaanis luua vastavad kontaktpunktid, mis koordineerivad infovahetust eri riikide tervishoiuteenuste osutajate vahel. Luuakse ka patsiendi ombudsmani ametikoht, mis peaks aitama lahendada konflikte kohtusse minemata.

Oviir loetles patsientide vabast liikumisest tulenevat kasu: avardub tervishoiuteenuste valik, siinsed arstid saavad kogemusi ja süsteem raha juurde. Heaks näiteks on siin Valga haigla koostöö lätlastega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles