Patsiendiõigused peaks tagama inimese kaitse igasuguses olukorras

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Toomas Huik

Kuna viimasel ajal on tulnud mitmeid signaale inimeste halva kohtlemise kohta ravi- ja hoolekandeasutustes, otsustas Tarbija24 selgitada patsiendiõigusi, millest suur osa tuleneb juba meie põhiseadusest.


Õigus tervishoiule ja tervise kaitsele tuleneb otseselt  põhiseadusest. See tähendab kõigile riigi kodanikele tagatud võrdset ligipääsu tervishoiuteenuste paketile, mis sisaldab ravi- ja diagnoosimeetodeid ning on vajalik elukvaliteedi tõstmiseks. Juurdepääs tervishoiuteenustele peab olema tagatud ka puudega isikute erivajadusi arvestades - näiteks kaldteed, viipekeele tõlk, ratastooli sissepääsud, erimärgistusega trepiastmed ja punktkirjas liftinupud raviasutustes.

Õigus sotsiaalsele integratsioonile tähendab püsivalt haige, puudega või hooldust vajava inimese õigust elada ühiskonnas ning osaleda selle elus ehk teisisõnu riigi kohustust tagada erivajadustega inimestele võimalused ja vahendid kodus elamiseks.

Õigus füüsilisele turvalisusele kätkeb endas õigust parimale ravile. See tähendab, et inimesele pakutavad raviteenused peavad olema teaduslikult tõestatud ning vastama kindlatele standarditele. Kui raviasutus, kuhu patsient pöördus, ei suuda pakkuda kvaliteetset teenust, peab patsiendi suunama teise raviasutusse. Mõningatel juhtudel võib see tähendada ka patsiendi suunamist välismaale.

Õigus enesmääramisele tähendab inimese õigust teha otsuseid oma ravi üle, valida võimalike ravimite, ravimeetodite või ka ravimata jätmise vahel, keelduda ravist, lahkuda haiglast, valida arsti ja raviasutust.

Teadev nõusolek. Meditsiiniliseks sekkumiseks patsiendi kehalisse puutumatusse on vajalik tema eelnev nõusolek. Patsiendi nõusolek on kehtiv vaid siis, kui sellele on eelnenud piisav teavitamine tema terviseseisundist, antud ülevaade ravist ja raviriskidest. Patsient võib igal ajal nõusoleku tagasi võtta. Et patsient saaks oma ravi üle otsustada, peab arst varustama patsiendi kogu teda puudutava teabematerjaliga, selgitama soovitatud ravi toimet ja võimalikke tagajärgi, samuti raviga seotud riske.

Õigus informatsioonile. Patsiendil on õigus tutvuda kõikide tema kohta koostatud meditsiiniliste dokumentidega, mis sisaldavad andmeid patsiendi diagnoosi, ravi ja hoolduse kohta, ning teha nendest omal kulul ärakirju. Üks kord aastas on patsiendil õigus saada koopiaid tasuta.

Õigus teisele arvamusele. Patsiendil on õigus saada teisest konsultatsiooni oma ravi kohta. Teisese arvamuse võimaldamine vähendab ravivigade ohtu, kuna kahe arsti samase arvamuse puhul on eksimise võimalus väiksem. Patsiendi saatmine teisese arvamuse saamisele toimub arsti ja patsiendi vahelise kokkuleppe tulemusena.

Õigus privaatsusele. Kogu informatsioon patsiendi tervisliku seisundi, diagnoosi, prognoosi ja ravi kohta ning kõik muu isiklikku laadi informatsioon on konfidentsiaalne, ka peale patsiendi surma.

Õigus vabale suhtlemisele. Patsiendil on õigus ravi kestel vabalt suhelda teiste inimestega. Raviteenust pakkuv asutus peab tagama patsiendile nii telefoni- kui ka postiteenuse kasutamisvõimaluse, patsiendil on õigus vastu võtta külalisi. Selleks, et patsient saaks ennast tunda ühiskonna täieõigusliku liikmena, peab tal ka haiglaravi ajal olema võimalus ennast ühiskonnas toimuvaga kursis hoida ajalehtede, televisiooni, raadio või interneti kaudu.

Õigus inimväärikusele. Igasugune raviteenus, mida patsiendile pakutakse, peab austama inimese inimväärikust. Raviteenuste osutamisel tuleb arvestada inimese sugu, kultuurilist tausta ja väärtushinnanguid. Inimesel on õigus surra väärikalt ning olla viimse hetkeni ühiskonna arvestatav kodanik.

Õigus esitada kaebusi. Kõigil inimestel, kes kasutavad raviteenuseid, on õigus esitada kaebusi. Kaebusega võib pöörduda otse tervishoiuasutuse poole või soovitud tulemuse mittesaavutamisel Eesti Patsientide Esindusühingu poole, kes garanteerib taotleja anonüümsuse, kui viimane seda soovib. Riigi kohustus on tagada kaebuste sõltumatu läbivaatamise mehhanism.

Õigus kompensatsioonile. Raviteenuse osutaja on kohustatud hüvitama patsiendile tekitatud moraalse ja materiaalse kahju. Kahju hüvitamise nõude võib patsient esitada raviteenuse osutajale või kohtusse. Raviasutus võib maksta patsiendile kokkulepitud kompensatsiooni ilma kohtuotsuseta.

Õigus esindajale. Patsiendile on õigus kasutada esindajat oma õiguste teostamisel.

Allikas: Eesti Patsientide Esindusühing.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles