Puugihaigusi on sageli raske ära tunda nii haigestunul endal kui perearstil, kelle poole ta pöördub ja seetõttu võib ravi pahatihti eluohtlikult hilineda.
Arst: puukborrelioosi on sageli raske diagnoosida
23. juuni 2011, 11:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärisime Eesti Perearstide Seltsi juhilt professor Ruth Kaldalt, kuidas käib puukborrelioosi diagnoosimine.
Ta vastas, et puukborrelioosi diagnoosimise kindel alus on see, kui nahal on esinenud erüteem ehk rõngakujuline punetus, mis tekib pärast puugihammustust 1-4 nädala jooksul. Punetus võib olla paari sentimeetri kuni peopesa suurune. Selle erüteemi keskel on näha puugihammustuse koht ja see on kergesti äratuntav. Erüteem möödub umbes kolme nädalaga.
Kui seda punetust ei ole nähtud, siis on hilisem haiguse diagnoosimine raskem. Haiguse teises staadiumis võib esineda närvisüsteemi kahjustust ja ka liigeste haaratust. Närvisüsteemi kahjustus aga peaks olema üsna tüüpiline, selleks et saaks kindlalt diagnoosida borrelioosi. Nähud, mis võiks viidata neuroborrelioosile on meningiit, näonärvi kahjustus, aga ka radikulaarsed valud.
«Tihtipeale tehakse viga, kui arvatakse neuroborrelioosi sümptomiteks olevat selliseid üldisi kaebusi nagu nõrkus, väsimus, pearinglus ja muu. Need kaebused võivad tekkida ka väga paljudel teistel põhjustel. Laboratoorne diagnostika on keeruline, sest antikehad, mis tekivad verre puugihammustuse vastusena, võivad seal püsida aastakümneid.»
«Me aga ei tea, kas need antikehad on tekkinud verre aasta tagasi või hoopis 10 aastat tagasi, sest tihtipeale saavad inimesed puugi käest hammustada oma elu jooksul mitmeid kordi, samas aga mitte alati ei ole nahakahjustus märgatav ja teised haigusnähud puuduvad enamasti üldse,» selgitas Kalda.
Ta lisas, et perearst saab kahtlustada puugihaigust kindlalt siis, kui on teada puugihammustus või on tekkinud erüteem nahale. Samuti kui pärast puugihammutust tekivad eelpool toodud neuroloogilised nähud umbes 1-2 kuu jooksul pärast puugihammustust. Puukborrelioosile võivad viidata ka mõne kuu jooksul pärst puugihammustust tekkinud suure liigese valud ja põletik.
Teistel juhtudel on see üldiselt pigem keerukas ja seetõttu võidakse puukborrelioosi Kalda sõnul pigem üle-, kui aladiagnoosida. «Iga puugihammustus ei tähenda kindlasti borrelioosi haigestumist,» sõnas ta.