Rakvere ametikoolis peetud ohutuskonverentsil «Lapsed – meie tulevik» leiti, et kõikvõimalike õnnetuste ennetamiseks tuleb noortele jagada ohutusalaseid teadmisi.
Lapsed vajavad rohkem ohutusalaseid teadmisi
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
11. november 2008, 08:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid tagasi Jõgevamaal Pala kooli õpilaste bussiga juhtunud katastroofis võinuks hukkunud lapsi olla rohkem kui kaheksa, kui poleks olnud koolipoissi, kes hoidis pärast ränka õnnetust ära bussi süttimise, kirjutas Virumaa Teataja.
Teine Jõgevamaa koolipoiss tegi oma emale kunstlikku hingamist kuni kiirabi saabumiseni. Ema jäi elama.
Mõlemad õpilased olid läbinud Jõgevamaal ohutusteemalise koolituse. Projekti «Kaitse end ja aita teist» juht Tõnu Vare ütles, et koolitus hõlmab mitut valdkonda, kus jagatakse teadmisi pääste-, politsei-, esmaabi- ja teistest valdkondadest. Ohutusalast õpetust on lastele antud juba 15 aastat.
Ohutuskonverentsil rääkisid mitme organisatsiooni esindajad, missuguseid lastele suunatud ohutusalaseid koolitusi nad teevad või on tulevikuks kavandanud.
Konverentsist osavõtjad tõdesid, et lastele suunatud ohutusalaseid projekte on palju. Konverentsist osa võtnud noored tunnistasid aga, et pole enamikust ettevõtmistest kuulnudki. Ohutuskonverentsil tõdeti, et noorte koolitamisel on vaja koordineerivat institutsiooni. Seejärel tuleb valida sihtrühm. Muist konverentsist osavõtnuid arvas, et algklasside õpilastega on kõige kergem ohutusalaseid projekte rakendada, sest asjast on huvitatud nii vanemad kui ka lapsed. Gümnaasiumiklassides õppijate koormus on suur ja see asjaolu võib saada takistuseks mõne koolituse korraldamisel väljaspool kohustuslikku programmi.
Statistika järgi vigastavad lapsed kõige enam käsi. Probleemsed on 2-3-aastased lapsed, kes ümbritsevat avastades võivad endale kuuma vett peale tõmmata või midagi tulist katsuda ja seega end vigastada.
Lapsed saavad palju traumasid jalgrattaga sõites.
Traumade vältimiseks soovitavad spetsialistid reeglit, et 3-4-aastaselt õpitu peegeldub kümne aasta pärast teismeliseeas.
Seega kui 3-4-aastast last õpetatakse jalgrattaga sõitma ja nõutakse kiivri kasutamist, siis teismeliseeas pole jalgrattaga sõidul kiivri kasutamine probleemiks.