Võõrsil töötavatel arstidel on kodumaal keeruline tööd leida

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võõrsilt vaadates võib jääda mulje, et Eesti haiglates tööjõupuudust ei ole.
Võõrsilt vaadates võib jääda mulje, et Eesti haiglates tööjõupuudust ei ole. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kuigi Eestis kurdetakse pidevalt arstide põua üle, ei ole aastaid võõrsil töötanud meedikutel lihtne kodumaal rakendust leida, sest infot vabade töökohtade kohta napib.

«Igal pool räägitakse, et arste ei jätku, ülikooli lõpetanud lähevad välismaale ära, aga kui hakkad välismaal olles siin tööd otsima, siis jääb mulje, et arste polegi vaja,» rääkis aastaid Taanis töötanud neuroloog Merle Ööpik. Kodumaale naasmist plaanides alustas ta olukorraga tutvumist Eesti arstide liidu kodulehelt.

«Kui inimene on välismaal ja päris täpselt ei tea, mis siin toimub, siis tööturust ülevaate saamiseks toksib ta Googlisse sisse arstide liit, et näha milline on tööjõu vajadus,» selgitas ta oma valikut. Meedikute liidu kodulehel Eesti haiglate tööpakkumisi ei ole, küll aga leiab sealt mitmeid linke, mis aitavad arstidel tööd leida välismaal.

Osade Eesti haiglate kodulehel puudub üldse info tööle saamise võimaluste kohta. Aga üldjuhul soovitatakse tööle pürgijatel oma CV saata. «Sellest tekkis küsimus, kas arste ongi juurde vaja,» nentis neuroloog. Samas on Eesti kolleegid talle kinnitanud, et paljud meedikutest töötavad mitmel kohal ja nende töökoormus on suur.

«Mina olen peale ülikooli lõpetamist Eestis töötanud ja tunnen siinseid kolleege, aga mida teevad noored, kes kohe pärast ülikooli välismaale lähevad?» küsis ta retooriliselt. Neuroloogi sõnul oleks hea, kui kodumaale naasjate jaoks oleks kõik teed ees lahti.

Arstide liit meedikuid kodumaale ei meelita

Eesti arstide liidu juhi Andrus Mäesalu sõnul pole nende liidul eraldi andmebaasi vabade töökohtade kohta Eesti meditsiiniasutustes. «Teame seda infot läbi isiklike kontaktide,» selgitas ta. Vastavat andmebaasi pole liidul ka kavas luua, kuna üldjuhul on arstid kindla spetsialiseerumisega ning otsivad konkreetset tööd konkreetses kohas, mitte lihtsalt vaba kohta. Haiglate tööpakkumised ilmuvad ka ajakirjas Eesti Arst.

Välisriikide töökuulutuste avaldamist põhjendab Mäesalu sellega, et kodulehel on väljas nende pakkumised, kes ise on arstide liidu poole pöördunud.

Arstide kodumaale meelitamisega liit eraldi ei tegele. Küll aga on Eesti arstide liiduga liitunud Eesti arstide selts Rootsis, kelle kaudu on võimalik infot levitada. Ka on kavas hakata koostööd tegema Soomes töötavate Eesti meedikutega.

«Praegu on aga olukord selline, et sinna jäämise motivatsioon on suurem kui tagasipöördumise oma,» tõdes Mäesalu. Tema arvates pole võõrsilt kodumaale tulevatel arstidel põhjust peljata kodumaal tööta jäämist, sest «ega arst välismaal töötades halvemaks ei lähe, pigem vastupidi».

Mujal on töökuulutused märksa sisukamad

«Kui tahetakse, et riik arstidest tühjaks ei jookseks, siis oleks aeg end kurssi viia võimalikult paljuga, mida teised teevad,» soovitas Taanis töötav neuroloog Merle Ööpik.

Tema sõnul on näiteks Taani arstide liidu kodulehel erialade kaupa ülevaade, milliseid arste ja kus vajatakse. Ka pakub koduleht võimalust liituda automaatse teavitussüsteemiga, mis informeerib arsti talle sobiva tööpakkumise tekkimisest. Sarnane süsteem on kasutusel ka Norras.

«Meil räägitakse, et arstide palkade osas Eesti teistega konkureerida ei suuda, aga enne seda, kui asi rahani jõuab, tekib küsimus, kas sind siia üldse vaja on või mitte,» tõdes meedik. Tema kinnitusel on arstidel välismaal palju lihtsam tööpakkumisi saada ning need on ka märksa põhjalikumad.

«Sealsetes töökuulutustes kirjeldatakse haiglat, osakonda, tööd, mis ees ootab. Räägitakse tasustamisest, töötingimustest, milline on osakonna koosseis. Kui on valvetega töö, siis millega on tegemist ja mitu valvet on kuus,» tõi ta näite. Eestis piirduvad arstide töökuulutused üldjuhul lausetega, et nõutav on erialane haridus, hea arvutikasutus- ja suhtlusoskus ning töölepürgija peab olema koostöövalmis, kohusetundlik ja täpne.

Eestis vahendab arstidele tööpakkumisi ka Töötukassa, kuhu tänavu on edastatud 20 tööpakkumist 23 arstile. Töötukassa töövahenduse ja tööandjate teenuste juhi Imbi Musta sõnul on neil selle aasta esimesel poolel meditsiinivaldkonnas olnud pakkuda 197 vaba töökohta. Kõige enam otsitakse meditsiiniõdesid, hambaarste ja optometriste. «Selle peale ma tõesti ei tulnud, et tööd otsiv arst peaks pöörduma töötukassase,» üllatus Ööpik. Tema kinnitusel saab Skandinaavias infot valdavalt erialaseltside kaudu.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles