Mõnede vanurite mõistus on sama terav kui noortel inimestel ning teadlased otsustasid selle nähtuse tagamaid põhjalikumalt uurida.
Mis põhjustab mälu nõrgenemist vanas eas?
Värskes uurimuses analüüsisid teadlased viie surnud vanainimese ajusid, keda eluajal peeti nn. supervanuriteks, sest isegi üle 80 aasta vanustena said nad mälutestidel kõrgeid tulemusi, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
.
Teadlased võrdlesid nende ajusid tavaliste (mitte dementsete) vanana surnud inimeste ajudega ja leidsid, et supervanurite ajudes oli vähem kiudjaid kogumeid kui tavapäraselt vananenud inimeste ajudes, kirjutas LiveScience.
Kogumid koosnevad valgust nimega tau, mis kuhjub ajurakkudes ning lõpuks hävitab need. Selliseid kogumeid leidub teataval hulgal kõigi eakamate inimeste ajudes, kuid kõige levinumad on need Alzheimeri tõbe põdevate inimeste ajudes.
«Siiani on arvatud, et selliste kogumite järkjärguline kuhjumine on vananemisega kaasnev paratamatu nähtus. Nüüd näeme aga, et mõned inimesed on kogumite moodustumise vastu immuunsed ning need kogumid võivadki olla põhjus, miks aju vanas eas alt vedama hakkab,» ütles uurimust juhtinud neuroloogiaprofessor Changiz Geula.
Tema kinnitusel on selliste kogumite väiksem arv oluline mälu korraliku töö säilitamiseks. Mõned uurimuses osalenud supervanurid sooritasid mäluteste võrdsel tasemel 50-aastastega.
Näiteks pärast jutu kuulamist suutsid nad seda järele korrata ning ka pool tundi hiljem tuletada meelde täpselt kõiki loo detaile. Nad suutsid täpselt meelde jätta 15 sõnast koosneva nimekirja ning ka seda poole tunni pärast korrata.
Geula sõnul otsitakse uues uurimuses vastust küsimusele, mis kaitseb nende inimeste aju mälu kadumise eest.
«Nende spetsiifiliste geneetiliste ja molekulaarsete omaduste mõistmine võib tulevikus viia mälu nõrgenemist ennetavate meetodite väljatöötamiseni.»