Kuidas tekib déjà vu?

Foto: Caro / Scanpix

Colorado ülikooli teadlased järeldasid oma katsetest, et

déjà vu

'ks nimetatav situatsiooni kordumise tunne võib tuleneda antud olukorra teatud elementide kokkulangevusest varem kogetust mällu talletatud infokildudega.

Kõik me oleme kogenud tunnet, kus uues kohas viibides näib, justkui oleksime seal varemgi olnud. Seda müstilist nähtust, kus uus olukord tundub vaatamata selle kordumise võimatusele imelikult tuttav, on üritatud seletada nii neuroloogiliste kui ka muude häiretega, kirjutab

Science Daily.

Viimastel aastatel on aga teadlased asunud asja tõsisemalt uurima ja see on kaasa toonud üha uusi teooriaid, mille kohaselt ei pruugi déjà vu olla pelgalt hetkeline häire meie aju mälusüsteemis.

Colorado ülikooli psühholoog Anne M. Cleary tööst selgub, et déjà vu'l on palju sarnast äratundmisega seotud mäluga.

Tegemis on mälutüübiga, mis võimaldab meil aru saada, et seda, mida me hetkel kogeme, oleme kogenud ka varem - näiteks kui tunneme tänaval ära oma sõbra või kuuleme raadiost tuttavat laulu.

Kõnealusel mälul on omakorda kaks erinevat liiki: mälestus ja tuttavlikkus.

Mälestustel põhineva äratundmisega on tegemist siis, kui me saame öelda, millal sama situatsioon on varem esinenud.

Näiteks kui näeme poes tuttavat meest ja saame aru, et oleme teda varem näinud bussis.

Tuttavlikkusel põhineva äratundmisega on aga tegemist siis, kui situatsion tundub tuttav, kuid me ei mäleta, millal sama asi varem on juhtunud. Näiteks näeme me poes tuttavat meest, kuid ei suuda meenutada, kust me teda teame.

Déjà vu kohta arvatakse, et tegemist on just tuttavlikkusel põhineva äratundmisega - déjà vu jooksul oleme me veendunud, et situatsioon on tuttav, kuid me ei tea miks.

Cleary viis läbi eksperimendid, mis testisid tuttavlikkusel põhinevat äratundmist. Kõigepealt võimaldati osalejatel tutvuda kuulsuste nimekirjaga. Hiljem näidati neile kuulsuste fotosid, kusjuures mõned neist vastasid nimekirjas olevatele nimedele, teised aga mitte.

Vabatahtlikel paluti fotodel kujutatud isikud identifitseerida ning lisaks öelda, kui suure tõenäosusega olid need samad isikud eelnevalt nähtud nimekirjas.

Tulemused olid teadlaste jaoks üllatavad. Isegi kui vabatahtlikud ei suutnud fotodel kujutatud isikuid identifitseerida, oli neil olemas ettekujutus sellest, kes neist oli varem nähtud nimekirjas ja kes mitte.

Teisisõnu teadsid nad, et see kuulus inimene on neile kuidagi tuttav, kuid ei suutnud tuvastada, kust.

Cleary kordas eksperimenti ka tuntud ehitistega nagu Taj Mahal ja Stonehenge ja sai sarnased tulemused.

Tulemused näitasid, et katsetes osalejad talletasid osa esialgu nähtust mällu, kuid vägagi ähmaselt - nii ei suutnud nad seda enam uue kogemusega ühendada.

Varasemad uuringud on samuti näidanud, et inimestel tekib tuttavlik tunne, kui neile näidatakse visuaalset fragmenti, mis sisaldab varem nähtud geomeetrilisi kujundeid. See viitab võimalusele, et tuttavad geomeetrilised kujundid võivad tekitada tunde, justkui sama stseeni oleks tervikuna varem nähtud.

Need tulemused toetavad ettekujutust, et sündmused ja episoodid, mida kogeme, talletatakse meie mälus individuaalsete elementide või fragmentidena.

Déjà vu võib ette tulla siis, kui antud situatsiooni teatud aspektid meenutavad varem kogetud situatsioonide teatud aspekte. Mida suurem on kattuvus uue ja vana situatsiooni elementide vahel, seda tugevam on tuttavlikkuse tunne.