Teadlased kasvatasid naisele tüvirakkudest uue hingetoru

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Colombiast Hispaaniasse kolinud Claudia Castillo sai oma uuel kodukontinendil sõna otseses mõttes uue hingamise, sest Euroopa teadlased siirdasid talle hingetoru, mis on esimene kindla patsiendi tarbeks kasvatatud doonorelund.


Teadlased meisterdasid uue organi surnud doonori hingetorust ja Castillo enda luuüdist võetud tüvirakkudest. Esimeselt saadi hingetoru n-ö karkass ehk sidekoed, selle peale aga kasvatati patsiendi enda rakud, et organi siirdamisel ei tekiks äratõukereaktsiooni.



Colombias sündinud, kuid praegu Hispaanias Kataloonia pealinnas Barcelonas elava Castillo enda hingamiselundkonda oli laastanud tuberkuloos. Haiguse tõttu oli tema hingetoru otse kopsu sisenemise kohalt lagunenud. Briti ajalehe The Times teatel seisnuks naisel tõenäoliselt ees operatsioon, mille käigus pidanuks arstid eemaldama ühe tema kopsudest.



Selle asemel otsustasid tohtrid praeguseks 30-aastasele kahe lapse emale teha juunis hoopiski operatsiooni, millesarnast varem katsetatud pole. «Võimalus vältida terve kopsu eemaldamist ja selle asemel vaid haige bronh asendada tähendas minu jaoks ainulaadset võimalust naasta normaalsesse ellu,» vahendas Castillo sõnu uudisteagentuur AFP.



Tema ravi oli tõeliselt rahvusvaheline ettevõtmine. 51-aastase elundidoonori hingetoru puhastasid tolle rakkudest Itaalia Padua Ülikooli teadlased, kasutades selleks nende enda väljatöötatud tehnoloogiat. Sinna peale kasvatati Castillo enda rakke Briti laboris. Siirdamine tehti aga Barcelona haiglas.



Juba kümme päeva pärast operatsiooni oli Castillo piisavalt heas seisundis, et võis minna haiglast koju. «Alguses ma kartsin, sest olin esimene selline patsient, kuid usaldasin arste,» kirjeldas ta. «Nüüd tunnen elust rõõmu ja olen väga õnnelik, sest mu haigus on välja ravitud.»



See, kuidas Castillo enne operatsiooni hakkas hingeldama juba ainuüksi trepist üles kõndides, on praegu tema jaoks juba minevik. Nüüd võib ta üsna kergelt ka tantsida.



Edukast operatsioonist teavitasid selle tegijad avalikkust aga alles eile, neli kuud hiljem.


Sest nüüd saavad nad juba päris kindlad olla, et patsiendi organismis ei tekkinud uue elundi suhtes äratõukereaktsiooni – hoolimata sellest, et Castillole ei antud üldse üldjuhul siirdamisega kaasas käivaid immuunsust alla suruvaid ravimeid.



Timesi hinnangul võib Castillo edukas juhtum tähendada tõelist revolutsiooni kirurgias. Sellega hakkama saanud teadlased avaldasid lootust, et peagi võib meditsiin jõuda selleni, et inimestele kasvatatakse ka näiteks uusi sooli ja põisi.



«Usun, et 20 aasta pärast on see üks tavalisemaid operatsioone – see muudab viisi, kuidas me mõtleme kirurgiast,» rääkis ettevõtmises kaasa löönud Bristoli Ülikooli teadlane Martin Birchall Timesile.



USA ajaleht The New York Times meenutas seoses eurooplaste eduka operatsiooniga, et tuleva aasta alguses presidendiks tõusev Barack Obama on lubanud vaadata üle praegu Ühendriikides kehtiva keelu tüviraku-uuringutele.



Bristoli Ülikooli professor Anthony Hollander meenutas New York Timesile samas, et Castillo juhtumi puhul ei kerkinud esile paljusid muidu selle teemaga seotud eetilisi küsimusi, sest kasutati tema enda tüvirakke. «See ei olnud embrüo tüvirakkudega seotud uurimine,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles