Sageli väidetakse, et alkohol hävitab ajurakke, kuid kas selleks piisab juba paarist napsist või kaasneb ajurakkude kadu vaid raskekujulise alkoholismiga?
Kas alkohol hävitab ajurakke?
24. november 2008, 13:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piisab vaid ühest pilgust joobnud inimesele, et veenduda - alkohol omab ajule tugevat mõju. Segane kõne, aeglustunud mõttetegevus ning ebatäpsed liigutused on tundemärgid, mille järgi purjus inimesele on lihtne diagnoosi panna, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
.
Nende muutuste taga on alkoholi mõju ajule, kuid selline mõju on ajutine. Pärast väljamagamist on normaalne seisund taastunud, kui peavalu kõrvale jätta. Kuidas on aga lood alkoholi pikaajalise mõjuga ajule?
Reaalsus on mõnevõrra üllatav, sest alkohol tegelikult ei hävitagi ajurakke. Küll aga mõjub ta halvasti rakkude otstes asuvatele dendriitidele, mis neuronitevahelisi signaale edastavad.
Seega ei ole kahjustatud mitte rakud, vaid nendevaheline kommunikatsioon. Buffalo ülikooli anatoomia ja rakubioloogia professori Roberta Pentney sõnul on dendriitide funktsioonid aja jooksul üldiselt taastuvad.
Küll võib alkoholism viia haiguseni, millel nimeks Vernicke-Korsakovi sündroom - selle haiguse tagajärjel võivad teatud ajuosades neuronid hävida. Sellisel juhul tekib haigestunul probleeme mäluga, esineb tasakaaluhäireid, lihasvärinaid ning silmalihaste halvatust.
Haigus esineb peamiselt alkohoolikutel, kuid alkohol ise pole siiski haiguse tekitaja. Probleem tekib tiamiini ehk B1-vitamiini puudusest. Vitamiinipuudus tekib alkohoolikutel kahel põhjusel. Esiteks ei pööra nad korralikule toitumisele erilist tähelepanu ning teiseks nõrgendab alkohol organismi võimet tiamiini omastada.
Seega ei tapa alkohol otseselt ajurakke, kuid massilises koguses tarbituna võib selle mõju ajule olla siiski väga ränk.