Patsientide esindusühingule on kurdetud, et inimene on sattunud apteegis piinlikusse olukorda, kus apteeker valjuhäälselt inimese haigust või ravimit nimetab. Tegelikult apteeker inimese terviseandmeid siiski ei näe.
Apteekrid digitaalseid terviseandmeid ei näe
8. august 2011, 19:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apteekritele annab digiretsept isegi vähem infot kui endine paberretsept. «Ei näe ma midagi rohkem, pigem vähem, kui paberretseptilt nägin,» sõnas Eesti Apteekrite Lidu esinaine Kai Kimmel. «Näen inimese isikukoodi, nime, aga kui paberretseptil nägin diagnoosikoodi, siis digiretseptil ma seda ei näe. Meie oleme seda meelt, et apteekrid peaksid ka diagnoosikoodi nägema ja nüüd on ka sotsiaalministeeriumis mõistetud, et meie töö hõlbustamiseks ja vigade vältimiseks on apteekrile see vajalik. Meil pole seda uudishimust vaja,» rääkis Kimmel.
Digiretsepti eelis on aga, et apteeker näeb kõiki patsiendile välja kirjutatud ravimeid, kui varem andis klient apteekrile vaid selle konkreetse retsepti, mida osta tahtis.
Nii on apteekril lihtsam patsienti nõustada ravimi manustamiseks ja kõrvaltoimete või koostoimete kohta info andmiseks.
Patsientide esindusühingu infojuhi Anne Veskimeistri sõnul kurtis üks patsient, et ostis pärast haiglast tulekut apteegist ravimeid, kus apteeker siis kõva häälega järjekorras seisvate inimeste juuresolekul kommenteeris, milliseid ravimeid talle varem välja kirjutatud on. Veskimeistri sõnul ei lahendaks tegelikult asja seegi, kui väljaostetud retseptid apteekrite eest ära peita, küsimus on iga teenindaja delikaatsuses.
Digisüsteemi turvalisuse küsimus kerkib apteekritel päevakorda siis, kui inimesed telefonitsi paluvad apteekril kontrollida oma väljaostmata ravimeid. «Kui inimestel olid paberretseptid käes, oli neil selgelt näha, mis ravimid on veel välja ostmata. Nüüd aga on need digisüsteemis ja mitte ainult vanad, ka noored inimesed sageli enam ei mäleta, mis ravim on tal välja ostetud, mis veel alles,» selgitas Kimmel, kes on Paide apteegi juhataja.
«Siis vahel nad helistavad meile. Näiteks tunnen häälest ära, et on vanainimene, kes loeb mulle oma isikukoodi ette ja palub, et kas oleksite nii hea laps ja vaataksite järgi, kas mul on veel retsept olemas, ma ei hakka muidu linna tulema. Ma tegelikult seda teha ei tohiks, sest ma ei tea, kelle isikukoodi ta ette loeb. Ikka tahaks ju vastu tulla, aga kunagi ei või olla kindel, et keegi seda kurjasti ei kasuta. See on hell koht meie digiretsepti süsteemis,» rääkis Kimmel.