Mitmed maailmas tehtud uuringud väidavad, et venitamine enne treeningu algust on täiesti tarbetu, kohati isegi kahjulik. Eesti tunnustatumaid spordiarste Mihkel Mardna hüüatab selle peale: «Uskumatu! Kuidas saab sellise asja peale üldse tulla!»
Enne trenni venitamine on mõttetu. Kas tõesti?
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
3. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerikas on korraldatud arvukalt uurimusi, mis tõestavad, et painutamine ja venitamine, mida teevad enne treeningut ja võistlust nii tippsportlased kui ka enamik lihtharrastajaid, ei aita vähendada vigastuste ohtu ega parandada saavutusvõimet. Enamgi veel: osa uuringuid on avastanud, et venitamine võib põhjustada rohkem probleeme, kui neid ära hoiab.
Näiteks selgub ühest uuringust, et maratonijooksjad, kes teevad enne trenni või starti hoolega venitusharjutusi, saavad sagedamini traumasid kui need, kes oma lihaseid eesootavaks katsumuseks venitades ette ei valmista.
Spordimeditsiini Sihtasutuse juhataja ortopeed Mardna ütleb, et need inimesed, kes seesuguseid uurimistulemusi avaldavad, end küll teadlaseks nimetada ei saa. «Ma lükkaks need jutud hea meelega jõhkralt ümber,» lisab ta.
Sammu pikkus otsustab
Esiteks väide, et venitamine ei aita vältida vigastusi. Mardna selgitab, et lihastraumad ei teki mitte lihase pingutus-, vaid lõõgastusfaasis. Kui lihas on aga eelneva venitamisega muudetud elastsemaks, suudab see isegi ülepingutuse tagajärjel kergemini lõdvestuda, märgib Margna.
Teiseks väide, et venitamine ei paranda sportlikke tulemusi. Mardna toob näiteks 400 meetri jooksja, kelle sammu pikkus on 2,25 meetrit. Kui too jooksja suudab tänu lihaste suuremale elastsusele, millele aitab kaasa venitamine, lisada sammupikkust 2 cm, kärbib see lõpuaega 0,3 sekundit. «45 sekundi juures on see suur vahe,» nendib Mardna.
Ka kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool peab väiteid venitusharjutuste mõttetusest rumalaks jutuks. «Ütleks, et see on möga,» sõnab ta. «Kui lihas on elastne, on lihaskoordinatsioon parem, plahvatusvõime suurem ja ka tehnika õppimine paraneb.»
Nii Nool kui ka Mardna viitavad tõestuseks, et venitamine on spordis hädavajalik, oma kogemusele. Kumbki neist pole näinud ühtki sportlast, kes enne harjutama või võistlema asumist ei venitaks.
Mardna on oma silmaga näinud, kuidas Jamaica sprinterid tulevad staadionile ja isegi enne, kui alustavad soojendusjooksu, lasevad manuaalterapeudil lihased-liigesed n-ö lahti tõmmata.
Liialdamine toob kahju
«Miks maailma tippsprinterid teevad vastupidi soovitustele?» küsib Mardna retooriliselt venitamist mahategevate uuringute kohta.
Ta endagi pisitraumad harrastussportlasena on tekkinud sellest, et pole teinekord viitsinud enne treenima asumist korralikult soojendusharjutusi teha.
Kuid Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna treeninguõpetuse õppetooli dotsent Mehis Viru märgib, et venitamisse üheselt, olgu taunivalt või tunnustavalt, siiski suhtuda ei saa.
Ta on lugenud põhjalikke uuringuid, mis kinnitavad, et liigne venitamine enne võistlust võib vähendada lihasvõimsust ja jooksukiirust. Kust aga läheb piir mõistliku ja liigse vahel, see pole tema teada kindlaks tehtud.
Samas möönab Viru, et venitamine on oluline selliste plahvatusliku iseloomuga alade nagu hüpped ja kiirjooks harrastajaile, sest seal langeb suur koormus kõõlustele. «Kõõlused vajavad töö parandamiseks aga venitamist,» sedastab ta.
Kuid venitusharjutused ei kulu marjaks ära üksnes tipptegijaile, vaid ka lihtsurelikele. «Mida vanemaks inimene saab, seda olulisemaks muutuvad venitus- ja painutusharjutused,» kinnitab Mardna.
Kõnekas ringutamine
Saamaks aru, millist kasu annab venitamine isegi neile, kes on suisa spordikauged ja kulutavad päevi laua taga istudes, tasub Noole sõnul mõelda sellele, mida nood instinktiivselt teevad, kui püsti tõusevad. Nad ringutavad.
«Miks?» pärib Nool ja vastab: «Selleks, et lihased läheks lahti ja saaks toonust juurde.»
Ta usub, et need kes lihaseid venitavad, saavad parema enesetunde, öelgu teadus selle kohta mida tahes. Kassidki teavad seda teadlastest paremini. Olete märganud, kuidas nad end pärast lebasklemist venitavad, enne kui kiirele hiirejahile suunduvad?
Kasutu venitus?
Läänes on avaldatud arvukalt uurimusi, mis väidavad, et venitamine:
• ei aita ära hoida vigastuste teket
• ei paranda sportlikku saavutusvõimet
• ei vähenda pärast treeningu või võistluse lõppu lihasvalu
• tekitab rohkem probleeme, kui lahendab neid, eriti naiste puhul
Põhjendused:
• venitamine muudab lihaskiud ebastabiilsemaks ning vähendab nende vastupanuvõimet jõuliste ja teravate liigutuste rebestavale mõjule
• venitatud lihaskiud ei suuda tekitada samasugust plahvatusvõimet nagu venitamata lihased
• pikemaks venitatud lihaskiududesse võtab peaajust saadetud käskluste jõudmine kauem aega
Allikas: U.S. News & World Report