Ehkki Viljandimaalt alguse saanud A-hepatiidi puhangu tekkepõhjust pole seni veel õnnestunud välja selgitada, pakuvad tervishoiuspetsialistid, et nakkus võis alguse saada suvistelt massiüritustelt.
Kollatõvepuhang võis alguse saada massiüritustelt
14. september 2011, 08:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu on Eestis aasta algusest alates registreeritud 41 A-viirushepatiidi ehk kollatõve haigusjuhtu, neist 28 Viljandimaal, kuid üheksa juhtu on avastatud juba ka Tallinnas.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet ütles, et A-hepatiidi puhangu algallikat Viljandis ei ole enam täpselt võimalik kindlaks teha, aga epidemioloogid on välistanud leviku joogi- ja suplusvee kaudu. «Ilmselt on tegemist algselt toidu kaudu levinud A-hepatiidi juhtumitega, mis võisid juba juunis ja juulis alguse saada mõne Viljandis toimunud massiürituse ajal. Hiljem on nakkus levinud otsekontaktidena inimeselt inimesele peamiselt pere piires,» selgitas ta.
Üldjuhul on kollatõve puhul tegu nn mustade käte haigusega, kuna viirus levib fekaal-oraalsel teel. Peamisteks levikufaktoriteks on halvasti kuumutatud toit või toored köögiviljad, puuviljad ja salatid. Haigus levib ka vahetul kokkupuutel haige inimesega. Käsi tuleks pesta vee ja seebiga mitu korda päevas, kindlasti enne söömist ja toiduvalmistamist ning alati pärast tualeti kasutamist.
A-viirushepatiidi vastu saab ennast vaktsineerida. Kuna vaktsiin ei kuulu riiklikku programmi, tuleb inimestel ise selle eest tasuda. Täiskasvanu süst maksab 30 ja lapse oma 20 eurot. Vaktsineerimine annab kaitse ligikaudu 20 aastaks.
Haiguse kulg on seni olnud enamikul juhtudel kerge. Haiguse peiteaeg on keskmiselt kuni 30 päeva. Kliinilised nähud on väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.
Homsel sotsiaalminister Hanno Pevkuri ja terviseameti peadirektori Tiiu Aro kohtumisel vaadatakse veel kord üle, kas meetmed on A-hepatiidi leviku piiramiseks piisavad.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse on asutanud A-hepatiiti haigestumise ennetamise töörühma, et koos terviseameti ja veterinaarameti esindajatega leida abinõud uute haigusjuhtude ärahoidmiseks.
Küsimusele, kas Viljandi maakonna elanike hulgas on tunda ka paanikat või hirmu nakatumise ees, vastas maasekretär Küllike Kütt, et tema küll pole märganud, et inimesed väga muretseks.
Saasteallikat pole seni avastatud. «Aga meil olid siin suvel suured rahvaüritused, nagu näiteks folk- ja retrofestival, kus palju inimesi kõikjalt kokku tuli, ehk sai nakkus sealt alguse?» pakkus temagi.
Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku juhataja Kai Zilmer ütles, et nende haiglasse on A-hepatiidiga sattunud tänavu kaks haiget. Temagi peab väga oluliseks selle tõve vastu vaktsineerimist. Seda võib teha ka haiguse peiteajal ja vahetult pärast kontakti haigega. «Väga hea, et selline vaktsiin on olemas, igal haigusel ju pole,» lausus ta. Kuna Eestis pole kollatõvepuhangut ammu olnud, on meil mitteimmuunset kontingenti väga palju ja see on hea pinnas haiguse levikuks.
Viimane suurem kollatõve- puhang oli 1993. aastal Sõmerus, kui A-viirushepatiiti haigestus 614 inimest. Puhangu põhjustajaks oli tookord saastunud joogivesi.