Õigesti kukkumine aitab vigastust vältida või tunduvalt kergendada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käed tuleb hoida keha ligi ning pea rinnale suruda.
Käed tuleb hoida keha ligi ning pea rinnale suruda. Foto: Sille Annuk

«Kiirabi saab praegu päevas väljakutse viie-kuue kukkuja juurde,» nendib Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ja lisab, et talviti tuleb ette kolme moodi tüüpvigastusi.


Kõige sagedasemad on rahvakeeles hüppeliigese piirkonna vigastused, seejärel tulevad randmepiirkonna luumurrud ja peapõrutused. Adlas soovitab eriti ettevaatlik olla keskkonda vahetades, näiteks ühissõidukist või koduuksest välja astudes.

Õpi kukkuma

Selline kukkumine on kõige sagedasem vanemaealiste puhul. Teisalt kukuvad palju ka noored kontoritöötajad, kes lippavad toakingades välja lõunat sööma. «Talvel tuleb rohkem aega võtta, isegi kui käia on vaid kümme sammu,» räägib Adlas. «Hea, et mütsimood on tagasi, nii ei ole kolju esimene, mis löögi vastu võtab.»

Jaapani võitluskunstide treenerid Priit Dello ja Reedik Pääsuke ütlevad, et kukkumist on võimalik harjutada. Ülikoolis arstiks õppiva Pääsukese sõnul ei pea lihtsate põhitõdede tundmiseks sugugi temaga sarnaselt  13 aastat võitluskunste õppima, need saab endale ka ise selgeks teha. «Aga treenitud inimesel on ka libastudes kergem tasakaalu hoida ja ta oskab viia keha asendisse, kus traumaoht on minimaalne,» lisab Pääsuke.

Põhireegel number üks ütleb, et hoida tuleb pead kui oma kõige kallimat vara. «Ükskõik kuidas kukkuda – ette- või tahapoole –, esimese asjana peab üritama jälgida, et pea ei puutuks vastu maad,» õpetab Pääsuke. Näiteks tahapoole kukkudes tuleks ennast instinktiivselt kerra tõmmata, et lõug läheks vastu rinda. «Kui pea kuklas ära käib ja vastu jääd puutub, siis võivad sellel olla päris kurvad tagajärjed alates õmblemist vajavatest  peahaavadest kuni tõsise ajutraumani,» lisab asjatundja.

Põhireegel number kaks: kukkumisel ära pane esmalt maha kätt. Kuigi võitluskunstide trennis õpetatakse, et kukkudes tuleb käega vastu maad lüüa, ei toimi selline õpetus libedal teel. «Mul on kogemus ühe sõbra näol,  kes niimoodi, vastavalt judo õpetustele, murdis käeluu,» mainib Pääsuke. Seda võtet sobib kasutada murul ja liiva peal, aga kõval ja krobelisel pinnal kätt kukkudes ette panna ei maksa. 

Eriti ohtlik on kaitsta ennast sirge käega, kuigi just see kipub olema tasakaalu kadudes esmane reaktsioon. Pahatihti on sel juhul tagajärjeks randmepiirkonna murd.

Luude asemel tuleks eelistada suuri lihaseid ehk teisisõnu – istmikule kukkudes saadud sinikad paranevad mitu korda kiiremini kui luumurd. Samuti võiks püüda kukkuda järk-järgult, kerratõmbumine annab kerge veeremise efekti.

Enneta kukkumist


Kolmas reegel on tähelepanelikkus ümbruskonna suhtes. «Õue minnes tuleks alati jälgida ilmastikutingimusi,» räägib Dello. See, kuhu ja kuidas astuda, on palju tähtsam, kui sageli arvatakse. Jääle tuleks eelistada lund ja asfalti, nn mustast  jääst peab kaarega mööda käima.

Samuti ei tasu alahinnata igasuguseid vahendeid, mida müüakse ortopeediliste abivahendite poes. «Praegu on olemas päris põnevaid abivahendeid, näiteks spetsiaalsed jääpiigid, mida saab jalatsite külge kinnitada,» ütleb Pääsuke. Kassikäppa meenutavad piigid maksavad umbes  245 krooni.

Vanemad inimesed, kes liiguvad kepi toel,  võiksid kasutada jääkeppe, mis annavad libedal teel suure eelise. Kukkumist saab ennetada ka pideva füüsilise tegevusega. «Ka vanemad inimesed peaksid rohkem spordiga tegelema, see aitab tasakaalutunnetust parandada,» julgustab Pääsuke.

Paku abi


Lõpetuseks soovitab Pääsuke suhtuda kaasinimestesse hoolivalt. «Liiga palju on hinnanguid stiilis, et kukkus, järelikult joodik, ja saagu siis ise hakkama,» nendib ta. Tegelikult võib inimesel olla tõsine häda – näiteks kui reieluukael on katki, siis ei saa üldse liikuda ja möödujad peaksid kutsuma kiirabi.

Paraku tuleb ette ka olukordi, kus hättasattunud inimene ei söanda abi paluda, vaid mängib n-ö kangelast. «Sellised kipuvad olema noored mehed, aga jalaluumurru puhul ei tohiks küll teisi eemale peletada,» ütleb Pääsuke.

Trauma puhul
•    Kannatada saanud kohale tuleb võimalusel asetada külm kompress – sobivad jää, lumi, märg rätik jne. Siis turse väheneb ja valu on väiksem.
•    Viinakompressi ei tohi kasutada.
•    Spordisalvid, mis soojendavad, ei sobi.
•    Viga saanud jalga-kätt tuleb hoida rahulikult, koormust tuleb maksimaalselt vähendada.
•    Kui jäse vajab lahastamist, ei tohi seda teha ise kodus, see on arstide töö.
•    Kui valu on väga suur ja liikumine raskendatud, tuleb kindlasti kutsuda kiirabi – 112
Allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Abivahendid
Jääteravik.

Abivahendi saab kinnitada jalutuskepi külge.
Hind 105 kr.

Jääpiigid.
Abivahendi saab kinnitada jalatsite külge. 
Hind 245 kr.
allikas: www.salutaris.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles