Samal ajal kui paljud perearstid peavad uuringufondi ammendudes edasi lükkama patsientidele vajalikke uuringuid, jääb teistel uuringuraha üle. Haigekassa ei luba seda aga kasutada.
Perearstid soovivad uuringuraha õiglast jagamist
22. september 2011, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal jäi perearstide uuringufondist kasutamata 17,5 miljonit krooni, ja seda olukorras, kus enamikul perearstikeskustel jäi uuringuteks raha puudu. Haigekassa on probleemist teadlik, kuid pole seni suutnud lahendust leida.
«Haigekassa ei suuda läheneda asjale individuaalselt ja paneb ühte patta kõik arstid. Siis juhtubki nii, et need, kes teevad oma patsientidele palju vajalikke uuringuid, vajaksid raha juurde, aga haigekassa ei anna, põhjendades seda sellega, et perearstide hulgas on neid, kes jätavad nimistu struktuurist või oma rumalusest tingituna uuringuraha kasutamata või kasutavad seda ebavajalikele uuringutele,» kirjeldas olukorda perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Kalle-Talvik.
Arstid trikitavad arvetega
Tema sõnul kannatavad parimad tohtrid koos oma patsientidega «alauurijate» ja «valeuurijate» tõttu. «Heade arstide patsiendid kannatavad, sest kuskil on mingi abstraktne halb perearst, kelle tõttu enam süsteemi parandada ei saa,» nentis Talvik.
Ta lisas, et haigekassa on öelnud, et enne tuleks analüüsida, miks ikka mõni perearst nii vähe uuringuid kasutab, ja alles pärast seda saab hakata mõtlema, kuidas aidata neid arste, kes suudavad oma patsiendile pakkuda palju enam.
Kirjeldatud olukorras on perearstid leiutanud oma süsteemi, kuidas hoiduda uuringufondi lõhki ajamast – nad ajatavad arveid ehk esitavad need lihtsalt tagantjärele. Nii on tehtud juba aastaid ning jaanuaris-veebruaris saab haigekassa alati suure hulga arveid.
«Haigekassa ei näe seda, et perearst on ettenähtust rohkem kulutanud, sest esitame ainult nii palju arveid, kui limiiti on, iga kuu lükkame edasi, täpselt nii palju kui vaja,» rääkis Kalle-Talvik.
Sisuliselt uuritakse haigeid järgmise perioodi raha eest ja nii juba aastaid. «Haigekassal on kombeks saata perearstile kuri märgukiri, kui ta liiga palju patsiente uurib. Keegi ei taha pahandusi ja siis ajatataksegi arved ja kõik on justkui JOKK.»
Nõmme perearst Eero Merilind kinnitas, et kõik just niimoodi toimib. Selle aasta esimese kuue kuuga oli perearstikeskus, kus tema töötab, uuringuraha ära kulutanud 105 protsenti.
«Neid perearstikeskusi, kus patsiente rohkem uuritakse, varitseb alati oht saada haigekassalt kiri, et teie uuringufond hakkab lõppema. Sel juhul oleme sunnitud kas osa uuringuid edasi lükkama järgmisse eelarveaastasse, mingite uuringute arvelt koonerdama või paluma patsiendil need endal kinni maksta,» märkis Merilind.
«Mina ka ei saa aru, miks ei võiks üle jääva raha kõigi perearstide peale ära jagada. On ju teada, et mõnes piirkonnas on tervemad inimesed ja seal kulub raha vähem ja ka arstiabi kvaliteet on paiguti erinev,» lausus Merilind. Uuringufondi raha ümberjagamise mehhanismi pole ametnikud tema sõnul seni tahtnud välja mõelda. «Selle asemel, et teha rätsepaülikonnad, sunnitakse kõiki ühesuguseid ülikondi kandma,» lisas ta.
Lahendust otsitakse
Haigekassa andmetel kasutavad perearstid uuringufondist ära iga kuu keskmiselt 95 protsenti, eelmise aasta kokkuvõttes oli näitaja 92 protsenti.
Haigekassa on koos perearstide seltsi esindajatega uuringufondi kasutust analüüsinud ja tellinud ka sellekohased auditid. Uuritud on nii limiidi ületajaid kui alatäitjaid. «Oleme jõudnud järeldusele, et uuringufondi täitmine sõltub ennekõike arsti ratsionaalsest ja kuluefektiivsest käitumisest,» seisab toimetusele saadetud vastuses.
«Otsime koos perearstide seltsi ja Tartu Ülikooli perearstide õppetooliga parimaid lahendusi, et lisaraha liiguks tõepoolest nendele nimistutele, kus patsientide uuringuvajadus on suurem.
Näiteks pearaha diferentseerituse kasvades suureneks nende perearstide uuringufondi maht, kelle nimistus on enam vanemaealisi ja krooniliste haigustega isikuid,» selgitas haigekassa avalike suhet juht Evelin Koppel.
Ühisarutelusid on kavas jätkata veel sel sügisel.