Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti paistab euroliidus silma kõrge vastsündinute suremusega

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Vastsündinud.. | FOTO: Reuters / Scanpix.

25 euroliidu liikmesriigi ja Norra naiste raseduse ja vastsündinute riske käsitlenud uuringust selgus, et Eesti paistab silma teistest kõrgema vastsündinute suremuse ning kõrgema naiste rasedusaegse ja -järgse suremuse poolest.


Vastsündinute ehk 0 kuni 27 päeva vanade elusalt sündinud laste suremus 1000 lapse kohta varieerus uuritavates maades 2 ja 5,7 vahel. Kõige parem näitaja ehk väiksem suremus oli Küprosel, Rootsis ja Norras, kõige kehvem aga Lätis. Ka Leedu näitaja pole kiita - 4,6.

Eesti on koos Ungari, Malta ja Poolaga välja toodud nende riikide seas, kus 1000 vastsündinu kohta on üle 4 surma. Suuremas osas Euroopa riikidest on vastsündinute suremus alla 3,5 1000 kohta, samas kui OECD 2004. aasta andmetel oli USA vastavaks näitajaks 4,5, Kanadas 4 ja Austraalias 3,5.

Üheks uuritavaks näitajaks oli ka madal, alla 2,5-kilone sünnikaal. Eestis, Soomes ja Rootsis oli selliste laste osakaal 4,2 kuni 4,3 protsenti; Kreekas 8,5 protsenti, Ungaris 8,3 protsenti ja Hispaanias 7,4 protsenti.

Rasedusaegsed ja -järgsed surmad on raporti järgi harvaesinevad, kuid siiski on selle kohta statistika välja toodud. Vaatluse all olid kõik surmad alates raseduse esimesest trimestrist kuni 42. päevani pärast sünnitust.

Enamikus riikides varieerus see näitaja 2st 10ni 100 000 sünnituse kohta. Eesti, Lätis, Sloveenias ja Šotimaal oli vastav näitaja aga üle 10.

Raport avaldati Euro-Peristat projekti raames ning selle tähtsus seisneb selles, et esmakordselt võrreldakse Eesti andmeid selles valdkonnas ühtsetel alustel teiste Euroopa riikidega, teatas Tervise Arengu Instituut. Andmete võrdlus on tehtud 2004. aasta põhjal.

Tagasi üles