Salva Kindlustuse reisikindlustuse osakonna juhataja Epp Ulfsak selgitab, et Euroopas reisimisel tuleks kindlasti valida ravikindlustuskaartile lisaks ka reisikindlustus.
Kuidas maandada reisil terviseriske
17. oktoober 2011, 10:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügise saabumisega on alanud ka eestimaalaste puhkusereisid Eestist välja nii lõunamaadesse päikese alla kui nädalalõpu kultuurireisidele Euroopa pealinnadesse.
Üha sagedamini kerkib reisi ettevalmistuste keskel ka küsimus, millal on mõistlik tervisega seotud riskide maandamiseks sõlmida eraldi tervisekindlustus ning millistel juhtudel kasutada tasuta ravikindlustuskaarti.
Tihti avastavad inimesed alles puhkusel olles terviseprobleemide tekkimisel, et kaasasolev Euroopa ravikindlustuskaart ei katagi automaatselt kõiki kulusid.
Kui sõidu sihiks on Euroopa Liidu riigid, siis kõikides liikmesriikides tagab Eesti haigekassa poolt väljastatav ravikindlustuskaart põhimõtteliselt tasuta arstiabi. Oluline on aga arvestada, et ELi ravikindlustus ei kata kõiki arstiabiga seotud kulutusi. Palju oleneb sellest, kui suure osa riigi meditsiinisüsteemist moodustab riiklik sektor.
Mitmetes Euroopa riikides nagu Itaalia, Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa, Kreeka domineerib erameditsiin, kus ravikindlustuskaart ei kehti ning ka riikliku süsteemi raviasutusse pöördumise korral ei ole arstiabi tihti tasuta.
Näiteks tuleb ise maksta nn omavastutuse tasud asukohamaa tariifide järgi, mis sisaldab ka visiiditasu, mis riigiti on üsna erinev ja hiljem tagasimaksmisele ei kuulu. Sajaprotsendiliselt ei ole kaetud ka vajaminevate ravimite maksumus ning transport raviasutusse (sh kiirabi) ega haiglas voodipäevatasu. Välistatud on kodumaale tagasisõidu kulude katmine.
Sõlmitud tasuline reisikindlustusleping katab seevastu kõik juhtumiga seotud kulud - ravimid, visiiditasud, haigla, transport raviasutusse. Oluline sealjuures on, et hüvitatakse nii riikliku- kui ka erameditsiiniasutuste arved. Ulfsak toob näite Salva kogemusest, kus Kreekas puhkava perekonna pisitütar vigastas kukkudes kätt. Pöörduti lähimasse riiklikku haiglasse, kus kirurg vaatas lapse üle, andis talle valuvaigistit ja kinnitas, et kõik on korras.
«Kuna laps kurtis endiselt käes tugevat valu ja meie esmaabi koordinaaator kinnitas, et antud haigla näol ei ole tegemist parima raviasutusega, otsustasime lapse saata erahaiglasse. Seal tuvastati luumurd ning tehti ka operatsioon. Hüvitamisele kuulus taksosõit haiglasse, haiglaravi ja operatsioon, uued tagasisõidupiletid Eestisse ning ka visiiditasu riiklikus haiglas,» selgitas ta.
Oluline on seegi, et kindlustusselts pakub abi juhul, kui klient ei oska tekkinud olukorras käituda ega tea, millise arsti poole pöörduda. Seltsi koostööpartner, esmaabi koordineeriv ettevõte teeb vajadusel ära kogu organisatoorse töö ng vajadusel arveldab ka raviasutusega. Inimesed saavad küsida nõu ööpäevaringselt kõikides Euroopa põhikeeltes.
Samas tuleb aga silmas pidada, et reisikindlustuse alusel üldjuhul ei hüvitata kulusid arstiabile, mille põhjuseks on kroonilised haigused või näiteks raseduse tõttu tekkinud tervisehädad. Need kulud kaetakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel.
Siiski, krooniliste haiguste ägenemise korral on ka tervisekindlustusega osaliselt kaetud ravikulud, eeldusel et säärane ägenemine oli prognoosimatu.